Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Korintlastele 13:8-13
Armastuse ülemlaul8Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.
9Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,
10aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.
11Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.
Kui me ei ole Jumala tingimusteta armastust ning Tema armu lõpuni mõistnud, siis saame vaid aimamisi aru, mida Jumal meilt tahab, ning armastust meis ei teki. Kui meis on tekkinud arusaamine ja selle äratundmine, võime oma elu iseloomustuseks kirjutada võrdusmärgi: täielik tunnetamine* = armastus.
Salm 13 võtab kokku peatüki teema. Piibliuurija R. A. Harrisville on selle kirja pannud nii: “Kui meie usk on rajatud sellele, mis Jumal on teinud, lootus püsib selles, mis Jumal teeb, siis armastus Jumalalt ja Jumalale ning Tema loodu vastu on meie olevik, “täiuslik side” (Kl 3:14)… nii on ta neist suurim.”
* Agape-armastus on hoopis enam kui lihtsalt tunne (loe Jh 10:11).
Selle kommentaari autor: Anneli Pärlin