Globaalses pildis võivad paljud meie hulgast liigitada end nende hulka, kellest Paulus räägib 17. salmis - rikkad selles maailmas. Jõukatel aga on kalduvus toetuda enda soetatud varale, muidu poleks Paulus andnud hoiatust salmides 17, 18. Salmis 11 alustab ta kirja lõpulõiku veelgi tugevama rõhuga -põgene! - kõige selle eest, mis võib usule ohtlikuks osutuda (1Tm 6:11). Ometi ei aita ainult põgenemisest selle eest, mis meid usust eemale tõmbab. Jüngriks olemine sisaldab mõlemat: nii põgenemist (rahaarmastuse eest nt - s 10) kui ka tagaajamist ja püüdu iga hinna eest kätte saada (nt: õigsust, jumalakartlikkust, uskus, armastust, kannatlikkust ning heldust, 1Tm 6:11). Meil ei ole vaja tingimata püüda vaene olla, ega end maailma eest ära peita, kuid meil tuleb elada viisil, mis näitab, et meie lootus on hoopis mujal. 

Paulus kutsub meid üles, panema oma lootuse Jumalale ning kasutama oma rikkust teiste tarvis. Tema jaoks on see tugeva tulevikualuse rajamine - olla helde ja teha häid tegusid (s 18,19). Pealegi on meil Jumal, kes valmistab meile kõike rikkalikult ja nautimiseks (s 17)! Meil ei ole vaja meeleheitlikult ise endale vara kokku kraapida. Aga me   peaksime tegema kõik, et saada rikkaks - headelt tegudelt. Selleks on vaja eeltingimusi. Üks 1Tm kirja olulisi ja keskseid  mõisteid on jumalakartlikkus, mis peab olema seotud rahulolemisega (1Tm 6:6). Olles sisemiselt rahul sellega, mis meil on, olgu siis seda palju või vähe (olles rahul ja usaldades Jumala rikkaliku hoolt meie eest) - saame tegelikult kõik olla tegude poolest rikkad ja helded. 

Kindlasti ei jää Jumalale nägemata ka meie heategude tagamaad. Alati on võimalus, et mõistmata taevase rikkuse olemust ja usaldamata Jumala hoolitsust,  teeme teistele head siiski omakasupüüdlikel eesmärkidel.  Süda võib nii kergesti petta. Ka siis rajame tulevikule alust (vähemalt enda meelest) , kuid see ei ole püsiv ega ülesehitav. Nii on jätkuvalt vajalik palvetada koos Taavetiga: “Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!” (Ps 139:23)

See “vara” mille Jumal on andnud meile, ja mille hoidmist rõhutab Paulus Timoteosele (s 20) on rikkus jumalariigis - puhas ja helde süda, mis toimib armatusest Jumala ja ligimese vastu. Ja vajame igapäevaselt Jumala armu, et oskaksime ja tahaksime aidata ligimest siirast südamest ja armastusest Kristuse vastu. Sest meil endil sellist, taevase kvaliteediga armastust ja hoolimist lihtsalt ei jätku. Jaakobus aga ütleb, et me ei saa olla usklikud ilma selliste tegudeta (Jk 2:17 - 18).  Pelgalt tegude läbi ei pääse meist keegi, oluline on mõista, et nii usk, mis meile antakse, kui ka teod, mis samuti on meile “antud” (meie jaoks ette valmistatud), on kõik vaid puhas Jumala arm (Rm 3:24). 

Tee mõttes inventuur kõigest, mida praegu omad. Kuidas oled kasutanud ja saaksid kasutada seda teiste heaks? Palu Jumalalt armu teha otsus toetada sel nädalal kedagi või midagi nii, et sa ei pälvi selle eest avalikku kiitust ja tänu.