Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 4:14-30
Jeesus alustab kuulutamist14Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda.
15Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda.
Jeesus hüljatakse kodukohas16Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema,
17anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud:
18
„Issanda Vaim on minu peal,
seepärast on ta mind salvinud.
Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit,
kuulutama vangidele vabakslaskmist
ja pimedatele nägemist,
laskma vabadusse rõhutuid,
19kuulutama Issanda meelepärast aastat.”[f] + [fr] 4:19 [ft] 'Issanda meelepärast aastat' - viide juubeliaastale, mida Moosese Seaduse järgi tulnuks pidada igal viiekümnendal aastal. Vt [+xt] 3Ms 25[+xt*]. [f*]
20[m]Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda.
21Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.”
22Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: „Eks tema ole Joosepi poeg?”
23Aga tema ütles neile: „Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!”
24Ja Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.
25Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,
26aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.
27Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.”
28Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu
29ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.
30Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
Püha Vaim tuli Jeesuse peale Tema ristimisel (Lk 3:22) võimestades Teda täitma seda uut ja väga rasket kutsumist. Seejärel ajas Vaim Jeesuse kõrbe (Lk 4:1), et Ta õpiks selles Vaimu väes vastu seisma kiusatustele oma teelt kõrvale kalduda. Täna lugesime, et Vaim võidis Jeesust õpetamise ja tervendamise teenimistöö tarvis (s 14). Tähelepanuväärne on siin kirjeldus Vaimu ja Pühakirja koosmõjust ning sellest kui erinevalt inimesed sellele reageerisid.
Traditisiooniliselt algas sünagoogi teenistus Shema palvega “Kuule Iisrael…” (5Ms 6:4), mille järel loeti ette kümme käsku, kaheksateist õnnistust, siis muud lugemised, psalmid, jutlus ja kõige lõpus õnnistussõnad. Toora lugemistekstide kolmeaastane tsükkel kujunes välja esimese sajandi jooksul, kuid nt prohvetite tekstid polnud ilmselt nii kindlaks määratud. Seepärast võime arvata, et selle Jesaja teksti valis Jeesuse ise ettelugemiseks.
Jeesus teadis, et Tema oli selle Jesaja ettekuulutuse võitud ja määratud täideviija, Ta oli Messias.
Luukas rõhutab oma jutustuses aktiivseid tegusõnu: kuulutama rõõmusõnumit, vabastama, kuulutama Issanda meelepärast aastat. Just need tegevused on Jeesuse teenimistöö keskmes. Ja Jeesus ei põrka tagasi ka siis, kui rahvahulk teda surma tahab viia.
Need tegusõnad/ tegevused määratlesid algkoguduse kuulutuse ja visiooni esimesel sajandil, kes samuti ei kohkunud tagasi isegi tuhandete märtrite surmast. Ning needsamad tegevused peaksid tähtsaimatena esile tõusma ka meie kuulutustöös täna.
Jesaja prohveteeringu täitumist kuulutades oli Jeesus valmis vastupanuks, eriti aga Naatsaretis, kus Teda tunti (vaid) puussepa pojana. Kuulajate esmane reaktsioon oli hämmastus Jeesuse kõneosavuse üle. “Kas see pole mitte Joosepi poeg?” (s 22). See küsimus viitab Jeesuse tavalisele lapsepõlvele, välistades imetegudest tulvil jutustused Jeesuse kui imelapse lapsepõlvest, millest räägivad Piibli kaanonist välja jäetud tekstid. Taolist lapsepõlve poleks aga keegi seal külas unustanud. Nii võib arvata, et Jeesuse lapsepõlv oli tavaline noore mehe kasvamisaeg, ühes tavalises külas, tavalises perekonnas.
Jesaja teksti ettelugemisel muutus aga sünagoogis viibijate suhtumine vaenulikuks. Naatsareti rahvas kuulas Pühakirja tõotusi (mis sisaldasid vabastust rõhumisest), kui Jumala erilist lepingut nendega, kes kuulusid Jumala rahva, juutide hulka. Ja Jeesus kuulutaski vabastust rõhumisest - aga teistsugust vabastust teistsugusest rõhumisest.
Jesaja tekst räägib nii “vangide vabakslaskmisest” kui ka “pimeduses istujate” vabastamisest (Js 61:1). See vabakslaskmine oli päästmine patu ja kurjuse ahelatest; vabastamine vaimsest pimedusest. See vabastus oli määratud kõikidele rõhututele ja vaestele, rahvust, rassi või sugu arvestamata. Jeesus tegi selle “radikaalse kaasamise” eriliselt oma kuulajatele selgeks kasutades näiteid Pühakirjast - kahest prohvetist, kelle läbi Jumala arm ulatus väljapoole juutide kogukonda, paganateni, kelledest üks oli mees ja teine naine.
Seda kuuldes, sai Naatsareti koguduse pühendumine omaenda kogukonnale hoobi, mis kustutas nende rõõmu sellest, et kuulus prohvet oli nende keskel. Jumala armu ja pääste helde jagamine väljapoole juutide kogukonda ajas nad sedavõrd raevu, et viimselt muutusid nad võimetuks seda ise vastu võtma.
Selle kommentaari autor: John Harris