Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 4:1-13
Jumala rahva hingamisse pääsemisest1Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et
kedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat!
2Meile on kuulutatud evangeeliumi nõnda nagu neilegi, kuid
kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei
talletunud usu läbi kuulajaisse.
3Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse, millest ta on öelnud:
„Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!”[m]
Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale -
4kusagil on ju öeldud seitsmenda päeva kohta nõnda: „Ja Jumal hingas
seitsmendal päeval kõigist oma tegudest”,
5siin aga: „Nad ei saa minu hingamisse”.
6Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et
need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse
saanud oma sõnakuulmatuse pärast -,
7siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika
aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: „Täna,
kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”
8Sest kui Joosua oleks nad viinud hingamisse, siis ta ei oleks
rääkinud pärast seda ühest teisest päevast.
9Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees,
10sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest,
nii nagu Jumal oma tegudest.
11Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei
langeks sellesama sõnakuulmatuse eeskujul!
12Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski
kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu,
liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.
13Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti
ja paljastatud tema silma ees - tema ees, kellele meil tuleb aru anda.
Tänane tekst kirjast heebrealastele paneb lugejad sageli kukalt kratsima. Võti selle mõistmiseks on 9. salmis: “Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees,”, ja selle mõtet jätkab 11. salm “Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse..”
Mõistmaks selliseid järeldusi, tuleb minna tagasi ja vaadata kolme, neile eelnenud loogilist astet:
1) Kogu tõotatud maale sisenemise eesmärk oli rõõmu tunda “hingamisest”, mille Jumal oli Iisraelile seal tõotanud “ (5Ms 12: 9-10). Kuid:
2 ) see hingamine ei olnud pelgalt poliitiline turvalisus; see oli pigem kutse, jagada Jumala enese elu, seda “hingamist” mida Tema nautis loomistöö järel, 7.päeval (s 4). See on Tema hingamine. Ja:
3) Psalm 95 jutustab, et Iisrael ei sisenenud iial sellesse Jumala hingamisse - kutse Tema elu jagada on jäänud kehtivaks, sest Iisrael ei võtnud seda vastu usus ning usalduses.
Niisiis; ütleb kirja autor, ärgem tehkem sedasama viga (s 1)! Hingakem omaenese tööst, nii nagu ka Jumal seda teeb (s 10) ning tõstkem oma “jalad üles” koos Temaga, kutsutuina sellesse perekondlikku ringi koos Tema Pojaga.
Aga pidage meeles: Ta ei ole taltsas. Ta näeb absoluutselt kõike meis ja meie kohta - otsekui oleksime alasti seal, selles perekondlikus ringis koos temaga kaminatule ümber (s 12,13). Tema ligiolus ei ole võimalik midagi peita. On auline ja meeletult suur eesõigus jagada Tema elu, kuid õigusega kogeme end samaaegselt ka nagu need neli last, keda C.S Lewis kirjeldab kohutatuina seismas esimest korda majesteetlliku, tohutu ja hirmutava lõvi ees. Iga mõte, iga kavatsus - kõik on paljastatud. See võib tunduda kui surmaminemine, nagu üliterav mõõk, mis ühe löögiga su sisemuse nähtavalt toob (s 12).
Ja ometi.... Ta on hea. Kuigi kohutav, on see kutse väärt iga pingutust, et siseneda taolisesse lähedasse suhtesse temaga (s 11). Ja õppida tegelikult hingama - puhkama sellises Tema ligiolus - on ülim täitumine.
*C.S Lewis “Lõvi, nõid ja riidekapp”, lk 63
Selle kommentaari autor: Steve Motyer