Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 8:1-13
Uue lepingu vahemehest1Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline
ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas,
2kes talitab pühamus ja tõelises lepingutelgis, mida ei ole
püstitanud inimene, vaid Issand.
3Iga ülempreester seatakse ju ohverdama ande ja ohvreid;
seepärast on tingimata vaja, et temalgi oleks midagi ohverdada.
4Kui ta nüüd oleks maa peal, siis ta ei olekski preester, sest
siin on juba olemas neid, kes ohverdavad ande Seaduse järgi
5ja teenivad pühamus, mis on ainult taevase kuju ja vari.
Moosest ju juhendati, kui ta hakkas valmistama telki: „Vaata, et sa
teed kõik selle kuju järgi, mida sulle näidati mäel!”
6Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida
parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste
alusel.
7Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, siis ei oleks
otsitud kohta teisele.
8Kuid tema ütleb neid laites:
„Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand,
mil ma sõlmin Iisraeli kojaga
ja Juuda kojaga uue lepingu,
9mitte selle lepingu sarnase,
mille ma tegin nende esiisadega
tol päeval, kui ma nad kättpidi võtsin,
et neid viia välja Egiptusemaalt;
aga et nad ei jäänud minu lepingusse,
siis minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand.
10Sest see leping, mille ma teen Iisraeli kojaga
pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune:
ma annan oma seadused nende mõistusesse
ja kirjutan need nende südamesse
ja ma olen neile Jumalaks
ja nemad saavad mulle rahvaks.
11Ja kunagi enam ei õpeta keegi oma kaaskodanikku
ega keegi oma venda, öeldes: „Tunne Issandat!”,
sest kõik tunnevad mind,
nende pisikestest kuni suurteni,
12sest ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu
ja ei tuleta enam meelde nende patte.”
13[m]Nimetades uut on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis
vananeb ja raugastub, see on hääbumise äärel.
Hb 7:28 nimetab kirja autor täiuslikku Ülempreestrit, Jumala Poega; nüüd - 8. peatükis, teeb ta kokkuvõtte: “Meil on selline ülempreester”. Kirja autor tõuseb oma kirjelduses otsekui astmeid mööda aina kõrgemale: meil on tõeline Ülempreester, paremas pühamus, täiuslikuma teenistusega, kes on toonud ühe täiusliku ohvri ja teinud parematel tõotustel põhineva uue lepingu. Kirja lugedes tõusevad esile aina uued detailid.
Tänases lõigus keskendume pühamule, mis Moosesel kästi kõrbes püstitada. Kogu telk, koos selle juures kasutatud kulla, hõbeda ja pronksiga oli absoluutselt suurepärane. Tänasest piiblitekstis aga loeme, et see oli ainult peegeldus, vari Jumala poolt meile valmistatud taevasest telgist! Mitte ühelgi juudil poleks mõttessegi tulnud istuda pühamu keskmes asuvale armutroonile, aga Jeesus on istunud just sinna, Jumala paremale käele!
Kogudusetelgis ei olnud istmeid, sest teenimine ei lõppenud kunagi. Meie Issand aga lõpetas oma (lepitus)töö, mis muidugi ei tähenda, et Ta poleks peale taevasse minekut enam edasi tegutsenud.
Kristlusel ei ole tsentraalset geograafilist palverännaku sihti, ega üht pühamut. Issanda “kirik” ei ole ehitis, vaid see koosneb inimestest, meie oleme selle “elavad kivid” (1Pt 2:5)
Jeesus tegi ka uue lepingu, mis on kui Jumala tõotuste aardekirst “„See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.” (Lk 22:20). Tavakeeles tähendab “leping” osapoolte nõustumist või kokkulepet; Piiblis aga viitab see sõna Jumala tõotusele: “Mina olen neile Jumalaks, ja nemad on mulle rahvaks” (1Ms 17:7-8; 2Ms 6:7; Ilm 21:2-3). Mooses luges kõrbes rahvale seaduseraamatut (2Ms 24:7) ning selle kokkuvõtte raiuti kivitahvlitesse 2Ms 31:18. Need kivilauad Mooses purustas (2Ms 32:19) kui ta nägi rahvast kuldvasikat kummardamas, aga imede ime - Jumal on ikkagi nõus tegema uue lepingu oma rahvaga, oma igavese armastuse pärast (Jr 11:10; Jr 22:9; Jr 31:31; Jr 31:3).
Paljudes Euroopa kirikutes võib näha käsutahvlite kujutist, kuid praegu on need käsud kirjutatud meie meeltesse ja süadmetesse Püha Vaimu läbi, kes jätkuvalt neid meie elus esile toob ning kes annab meile ka väe neid täita.
Meie maailm ja elud on üle külvatud purunenud tõotustest, seetõttu kipume ikka ja jälle Jumala armus kahtlema. Jumala uue lepingu vahendaja ja garant on aga Jeesus Kristus ise, ning Tema pühendumise sügavuse tähiseks on Tema veri, mis ristil valati meie eest.
Selle kommentaari autor: APÜ