Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 20:1-8
Küsimus Jeesuse meelevallast1Ja see sündis ühel neist päevist, kui Jeesus rahvast pühakojas
õpetas ja evangeeliumi kuulutas, et ülempreestrid ja kirjatundjad
koos vanematega astusid ta juurde
2ja küsisid temalt: „Ütle meile, millise meelevallaga sa neid
asju teed või kes on see, kes sulle selle meelevalla on andnud?”
3Jeesus kostis neile: „Ka mina küsin teilt ühte asja. Öelge
mulle,
4kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest.”
5Aga nemad arutasid omavahel: „Kui ütleme, et taevast, siis ta
ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?”
6Kui me aga ütleksime: „Inimestest”, siis kogu rahvas viskab meid
kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet.”
7Ja nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust see oli.
8Siis Jeesus ütles neile: „Ega minagi teile ütle, millise
meelevallaga ma seda teen.”
Luukas ei räägi meile viigipuu needmisest (vt Mk 11:12-21), kuigi ta mainib viigipuud mujal (Lk 13:6-9). Selle asemel viib ta meid tagasi Jeesuse juurde, kes õpetab templiõues, kus Jeesus arutleb kirjatundjatega meelevalla ja käsuseaduse teemadel.
Esimese kohtumise algatajad olid juutide juhid ise, kes panid kahtluse alla Jeesuse meelevalla. Nood usujuhid olid otsustanud kaitsta oma rahvuslikku identiteeti ning usku. Ja üldse, “kelleks see Jeesus end peab?” Nad olid nagu juhid, kes märkavad tõusvat tähte ja see tekitab neis ohutunnet. Ka sarnanevad nad kadunud poja vanemale vennale.
Reaalselt võttes, on nende küsimus Jeesusele naeurväärne, sest Jeesus oli juba enne neile väga otsese väljakutse esitanud (Lk 11:37-52), ning nad olid Jeesust jälgides näinud Tema üleloomulikku väge, millega Ta tegi imesid ning parandas haigeid. Pole kahtlustki, et selline meelevald sai tulla üksnes Jumalalt. Usujuhtide tegelik probleem oli kõvas ja uskmatus südames (Mk 3:5).
Jeesuse vastus demonstreerib Tema väitlusoskust. Nagu palju kordi varem, vastab Ta nende küsimusele omapoolse küsimusega. Ta surub nad nurka. Kui nad ütlevad, et Johannese ristimine polnud taevast, langeb nende peale rahva viha, kes uskusid, et Johannes oli prohvet. Kui nad aga nõustuvad, et Johannesel oli Jumalast antud meelevald, siis nõustuvad nad ühtlasi, et ka Jeesuse meelevald pärineb taevast, sest Johannes tõstis esile Jeesust! (Lk 3:16)
Et Jeesuse seatud lõksust pääseda keelduvad nad küsimusele vastamast. Ning täie õigusega teeb Jeesus sedasama.
Sellest episoodist tõuseb esile neli asja.
Esiteks: meil tuleb olla valve oma südame kõvaksminemise osas ning paluda, et Jumal meie südant pehmendaks.
Teiseks: Jumal teeb pidevalt uut ja toob esile uusi töötegijaid. Nii nagu Ap tegude raamatus tulid esile Priskilla, Akvila ja Apollos (Ap 18:18-28) - peame ka meie selle üle rõõmu tundma.
Kolmandaks: Saame siit õppida ühe äärmiselt vajaliku oskuse oma usust rääkimiseks: kuidas vastata küsimusele küsimusega nii, et see kõntab inimese südameolukorda.
Viimaks: tuletatakse meile meelde, et Jeesusse kehastub kogu Jumala tarkust.
Selle kommentaari autor: Mark Keown