Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 84
Igatsus Jumala koja järele1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Korahi laste laul.
2
Kui armsad on sinu hooned,
Issand Sebaot!
3Issanda õuesid igatseb
ja ihaldab mu hing;
mu süda ja mu ihu
hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.
4Lind on ju enesele aseme leidnud
ja pääsuke enesele pesa,
kuhu ta paneb oma pojad:
sinu altarid, Issand Sebaot,
mu kuningas ja mu Jumal!
5Õndsad on need,
kes elavad sinu kojas;
nad kiidavad sind alati. Sela.
6
Õnnis on inimene,
kelle tugevus on sinus,
kelle mõttes on pühad teekonnad.
7Nutuorust läbi käies
teevad nad selle allikate maaks;
ka varajane vihm katab neid õnnistusega.
8Nad saavad rammule rammu lisaks
ja ilmuvad Jumala ette Siionis.
9Issand, vägede Jumal,
kuule mu palvet,
võta kuulda, Jaakobi Jumal! Sela.
10
Meie kilp, Jumal, vaata siia
ja pane tähele oma võitud mehe palet!
11Sest üks päev sinu õuedes
on parem kui muid tuhat;
ma seisan pigemini läve juures
oma Jumala kojas,
kui viibin õelate majades.
12Sest Issand Jumal on päike ja kilp;
armu ja au annab Issand
ega keela head neile,
kes laitmatult elavad.
13Issand Sebaot,
õnnis on inimene,
kes sinu peale loodab.
Tänane psalm kirjeldab, milline näeb välja suhe Jumala ja Tema rahva (meie) vahel. Kõigepealt, Jumal on “Kõikivõimas Issand” (Issand Sebaot) (s 2,4,9,13). “Issand” - viitab Tema meelevallale meie üle, “Kõikvõimas” - aga tema piiritule väele.
Õiges suhtes on Jumal meie elu keskmeks ning inimese igatsusele vastab Jumal armastusega. Siin on hing, mis igatseb, jauneb, süda ja ihu - mis “hüüavad elava Jumala poole” - see on elava armastuse keel (s 3). Sügav igatsus on segatud rõõmuga. Ajal, mil tõelised kummardajad kohtusid Jumalaga erilisel viisil templis, kogeb kaugemal olev laulja valusat igatsust olla nende keskel. Ta januneb Jumala ligiolu järele, sest Issand on talle kõik. Tema süda voolab üle kiitusest “elava Jumala” poole (s 3). “Kõikvõimas Issand” on talle ka isiklikult lähedane - on “minu Kuningas” (s 4).
Edasi kirjeldab laulja neid, kes teadlikult hakkavad otsima sügavamat osadust ja suhet Jumalaga (s 6). Oma teekonna alguses juba leiavad nad kosutust, nende jõud ja tugevus kasvab (s 7,8). Maailmas ei ole midagi, mida saaks võrrelda õige jumalasuhtega! (s 11).
Suhtes meiega, on ka Jumal aktiivne. Jumalalt tuleb inimesele elujõud ja -rõõm. Tema on see, kes annab turvalisuse ka kõige nõrgematele oma loodute hulgast (s 4),Ta on päike, mis toob valgust ning elu. Tema valmistab meile asupaiga - valgusküllase, sooja, kaitstud ning täielikult varustatud paiga (s 12). Ja kõik, mida Ta meilt ootab, on usaldus Tema vastu (s 13).
Taoline äärmiselt lähedane, isiklik ja kõikehõlmav suhe ei teki iseenesest, see on teekond. See pole sobiv pakkumine neile, kelle eesmägiks on vaid “korraks läbi joosta”, vastavalt hetkevajadusele. Palverännaku pilt (s 6-8) on abistav, sest kirjeldab lisaks reaalsele Lehtmajade pühade füüsilisele teekonnale, ka inimese elukestvat rännakut koos Jumalaga. Vaatamata sellele et Jumal on alati meiega, ei saa me tormata Tema ligiollu ilma südant ettevalmistamata.
Vaevaliste teelõikude üksluisusele ning kuivusele, aitavad vastu panna rännukaaslaste lähedus ning ootus peatselt kohtuda oma Jumalaga värskendab lootust ja lisab jõudu. Isegi siis kui kogeme end olevat Temast kaugel eemal, julgustatakse meid täiesti lootma Tema heldusele ning armastusele (s 12,13).
Selle kommentaari autor: APÜ