Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Usk näeb nähtamatut

Neljapäev, 15. Aprill 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 11:1-7

Usust ja uskujatest muistsel ajal
1Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade
tõendus.
2Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
3Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi,
nii et nägematust on sündinud nähtav.
4Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta
sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta
tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
5Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud
enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli
ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
6Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb
Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga
neile, kes teda otsivad.
7Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei
olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks;
ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks,
mis tuleb usust.

Gospellaulus “Arm võrratu” (Amazing grace) on rida: “Enne olin pime, kuid nüüd ma näen”. Ja selles on tõde: usk annab nägemise, patt teeb inimese pimedaks.

Pimedus pole meile kellelegi tundmatu. Need, kes on Kristuse juurde tulnud, imestavad sageli, kuidas on võimalik, et oleme olnud nii pimedusega löödud, enne Kristuse leidmist. Imestame praegugi: miks inimesed ei näe, mis siin maailmas on õige ja hea, mis on vale ja kuri? Miks nii paljud ei saa aru, mida tähendab tõeliselt armastada? Tõde on see, et langenud maailmas saab kõik moonutatud. Keegi hakkab kerget heaolutunnet pidama armastuseks - ja tema jaoks on armastus saamine, mitte andmine.  Teine on veendunud, et armastus on vaid tunne. Kõnesid truudusest ja pühendumisest peetakse liialdatud nõudmisteks ning orjamoraaliks. Selline ongi meie maailm.

Aga kuidas siis rääkida teistele Kristuse tõest? Üks Norrast tulnud lugu räägib mehest, kes jõudis mägedest ümbritsetud orgu. Mäekülgedel olevad külad või asumid on aga sageli üksteisest ja ka muust maailmast eraldatud. Too mees, jõudis orus asetsevasse külasse, kus kõik elanikud olid pimedad. Kui ta siis püüdis külaelanikele kirjeldada mida tähendab näha - ei saanud keegi temast aru. Kui ta kirjeldas sõnadega kõiki imelisi vaateid, mida külast väljapool näha võis, peeti teda hulluks.

Ilma tõelise nägemiseta ei ole võimalik mõista, mida Kristus meie jaoks tähendab. Seepärast tahab heebrealaste kirja autor meid aidata seda mõista. Usu abiga hakkame nägema Jumala tegusid. Siis saavad meie õpetajateks Aabel - kes nägi usus ohvri tähendust; ja Eenok, kes nägi seda, mis jääb käsuseadusest kõrgemale. Uskumis eeskujuks saab ka Noa, kes lootis ja usaldas Jumalalt saadud sõna täielikult - vastukaaluks kõikidele tõenäosusteooriatele.

Me imetleme nende igapäevast usku Jumalasse, keda nad ei näinud. Nende meeste lood antakse meile kui märgid eluviisist, mis lähtub Jumala Vaimust. Ja ka meie võime teha midagi sama märkimisväärset kui Noa, võib juhtuda, et peame kannatama nagu Aabel, me võime elada nii, et meid mäletatakse nagu Eenokit - kõigil on oma osa Jumala ja inimkonna suhte arenemises. Mõnikord võib meile tunduda, et oleme usus läbi kukkunud, kuid Jumal peab meie usku väärtuslikuks, isegi kui see on mõnikord väike nagu sinepiiva.

 
Ükskõik, milline on sinu olukord, usk ei ole saavutamatu eesmärk. Palveta, et mõistaksid Jumalat, keda sa ei näe, ja julguse eest näha tõde, mis on sinus – sinu usust on Jumalale juba küllalt.

Selle kommentaari autor: Timo Eskola