Kirjade lõppu pandi sageli manitsusi ja õhutusi jumalakartlikuks eluks, mis olid usklikule toeks liha ja vaimu vahelises võitluses. Tänases piiblitekstis esile tõstetud teemades ongi keskmes inimese isekus ja lihameel, mis jõuliselt püüab ära võita Jumala suunamist vaimus.

“Ärge unustage külalislahkust” tuletab kirja autor meelde. Söögilauaosadus oli kreekakeelses kultuuris olulisel kohal, meie globaasete isolatsioonide ajal on see aga paljudele muutunud lausa harvaks ja eriliselt igatsetud sündmuseks. Kohtumised ühise laua ümber tugevdavad suhteid, loovad ühtsust ning koguduse keskel toestavad ka usku. Siin aga laiendab kirja autor söögiosaduses osalejate ringi, osutades eriliselt võõrastele, keda sellisesse osadusse tuleks külalislahkelt vastu võtta. Antiikajal oli reisimine sageli raske ja ohtlik ning külalislahkus võis otseselt päästa kellegi elu. Autor lisab hämmastava märkuse selle kohta, et enese teadmata võidakse nii vastu võtta ingleid ning sellisel puhul võib võõrustaja saada üllatava tasu (nt 1Ms 18-19).

“Pidage meeles vange” on järgmine meeldetuletus. Esimestel sajanditel pidid paljud kristlased tagakiusu tõttu vangis olema ning vangidega läbikäimine oli häbimärgistatud, mõnikord aga vastuvõtjale lausa ohtlik. Ometi on just koguduse ülesanne hoolitseda tagakiusatute eest. See meeldetuletus on seotud eelnevalt mainitud külalislahkusega (vt ka Mt 25:35-36). “Meeles pidamine” aga viitab aktiivsele tegutsemisele, kellegi vajaduste eest hoolitsemisele. Kristlased ei tohiks mööda minna ühestki, kes vajab hoolitsust. 

“Abielu olgu au sees ja abieluvoodi rüvetamata..”.Tundub, et meie päevade seksuaalse liberaalsuse lauspealetungi tingimustes, on see meeldetuletus eriliselt vajalik. Kirja autor lisab tõsise hoiatuse Jumala karistuse kohta (nii otseste tagajärgede, kui igavese hukatuse näol), mis tabab “hoorajaid” (kr k pornos - viitab mistahes seksuaalsetele suhetele väljapool mehe ja naise abielu) ja “abielurikkujaid” (hõlmab kõiki, kes on oma abikaasa vastu truudusetud). Nagu enda eluga, peavad usklikud ka oma abieluga tooma Jumalale austust ning mitte Teda häbistama. Abielu kui Jumalast seatud püha liit asub Jumala loomisteo keskmes ning iga põlvkond siin maa peal, peab seda taas rõhutama ja kaitsma vastavalt keskkonnale, kus nad elavad. Sellises pühas elus jätkub loomise ja elu õnnistuse juurdevool tervele ühiskonnale. Algkogudust ümbritsevas kultuuris tauniti igasuguseid seksuaalseid piiranguid (samamoodi nagu praegu) ning taoline suhtumine pressis jõuliselt ka kogudustesse. Mitmed eksiõpetused olid samuti seotud moraalse lodevusega.  Ka apostel Paulus toonitas, et meil tuleb Jumalat austada mitte ainult vaimus, vaid ka oma ihuga. “Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!” (1Kr 6:20).

Viimasena hoiatab kirja autor rahaahnuse eest. Jeesuse ja apostlite õpetus ja tarkus raha teemadel on tähelepanuvääriv. Jeesus mainib mitmel puhul raha võimu inimese üle. Märkimisväärne (suurem) osa kristlastest on aga läbi ajaloo olnud vaesed ning seda kõigis tähendustes. Neil tuli toime tulla vähesega, elada tagasihoidlikult ning teha tööd oma kätega. Enamikul pole olnu põhjust rääkida luksuslikust elust, suurest omandist või kasumist. Ometi just sellistele, nn “tavalistele” usklikele annab kirja autor selle hoiatuse, viidates taolistes oludes tekkivale ohule. Jumala eesmärk on kasvatada oma lastes usaldust Tema hoolitsuse vastu. Piibel on täis kinnitusi selle kohta. Rahaahnuse tõrjujaks on toetumine Jumala hoolitsusele  ning rahulolemine sellega, mida Jumal on andnud ja annab.