Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7:24-35
Jeesus kõneleb Ristija Johannesest24Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus
rahvahulkadele kõnelema Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui
te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?
25Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas
pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja
toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.
26Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas
prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!
27Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
kes tasandab sinu tee su ees.
28[m]Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat
Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.
29Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki
tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.
30Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu
enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.
31Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja
kelle sarnased nad on?
32Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele
nõnda:
Me oleme teile vilet puhunud,
ja te ei ole tantsinud,
me oleme teile itkenud,
ja te ei ole nutnud.
33Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo
veini, ja te ütlete: „Tal on kuri vaim!”
34Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: „Ennäe, see
inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!”
35Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.”
Mis juhtus Johannesega? Vähem kui kahe aasta eest oli ta olnud populaarse meeleparanduse ja õigluse liikumise juht, mis kulmineerus Jeesuse ristimisega, kelle ta kuulutas Messiaks. (Mt 11:2) Nüüd, vanglas olles, näib ta aga Jeesuses kahtlema hakanud (s 20). Niisugune vangipõlv murraks arvatavasti iga mehe, oluline on aga see, mis temas kõikuma lõi: enesekindlus, kannatlikkus või usk? Tundub, et Johannese ebakindlust saab vaadelda kui pigem ootuste kriisi.
Johannese õpetuse üks olulisi punkte oli, et koos Messiaga tuleb ka kohtumõistmine (Js 29:18; Js 35:5–6; Js 61:1). Jeesus aga ei olnud tema selliseid ootusi täitnud. Kohtumõistmise asemel oli Ta tulnud headuse ja kaastundega, kuigi selles oli ka hoiatus neile, kes olid enda arvates õiged.
Jeesuse vastus Johannese saadikutele on heatahtlik, aga sügavam, kui nood võibolla ootasid. Jeesus jätkab oma tervendusteenistust, kuid palub Johannesele lihtsalt rääkida oma tegevusest - et Johannes näeks, kui paljud olulised Jesaja ettekuulutused Messia kohta on tegelikult täitunud (Ap 17:11). Nii võiks Johannese usk Jeesusesse saada kinnitatud ja taastatud.
Siin on sõnum ka meile olukordades, kus Jumal ei ole täitnud meie ootusi. Sellistel hetkedel on abiks kui küsime Jumalalt suuremat pilti - mõtleme Jumala tööle oma elus, aga ka laiemalt (maailmas) ja uurime Piiblit, oodates Jumala kõnetust, et meie kahtlused saaksid kõrvaldatud. Jumal on ju öeldnu, et Tema mõtted on kõrgemnad kui meie mõtted ja Tema teed erinevad meie omadest (Js 55:9).
On tähelepanuväärne millise armastusega suhtub Jeesus Johannesesse, hoolimata viimase kahtlustest ja segadusest. Kahtlused ja nende väljendamine on lubatud! Jeesus tahtis näidata, et Jumala plaanis oli koht ka Johannesel. Meiegi võime olla kinnitatud, et Jumal ei heida meile kahtlusi ette vaid kui meie ootus tema suhtes on kõikuma löönud ja räägime sellest Temaga, siis Ta mõistab ja korrigeerib meid armuga. Kinnituseks neile, kes peavad vastu segaduse aegadel, ütleb Ta: “ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!” (Lk7:23)
Selle kommentaari autor: Ross Pilkinton