Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tõe kaastöölised

Kolmapäev, 21. Juuli 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Jh 1:1-15

Tervitus
1Vanem - armsale Gaiusele, keda ma armastan tões.
2Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja
sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel.
3Ma ju rõõmustasin väga, kui vennad tulid ja andsid
tunnistust sinu elamisest tões, nii nagu sa käidki
tões.
4Mul pole millestki suuremat rõõmu, kui kuulda oma lapsi
käivat tões.
Rändjutlustajate kohtlemisest
5Armas, sa oled ustav olnud selles, mida sa oled iganes teinud
vendadele, koguni neile, kes on sulle võõrad.
6Nad on tunnistanud sinu armastusest siinse koguduse ees.
Sa teed hästi, kui sa läkitad nad edasi väärikal viisil
Jumala ees.
7Nad on teele läinud tema nime pärast ega võta midagi
vastu paganatelt.
8Seepärast me oleme kohustatud nendesuguseid vastu võtma,
et saaksime tõe kaastöölisteks.
9Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele, aga Diotrefes, kes püüab olla
nende seas esimene, ei võta meid vastu.
10Seepärast, kui ma tulen, siis ma tuletan talle meelde
teod, mida ta teeb, laimates meid kurjade sõnadega ja
rahule jäämata sellega, et ta ise ei võta vastu vendi,
takistab veel neidki, kes tahavad seda teha, ning heidab nad
kogudusest välja.
11Armas, ära võta eeskujuks paha, vaid head! Kes teeb head, on
Jumalast, kes teeb paha, ei ole Jumalat näinud.
12Demeetriosele on antud tunnistus kõigilt ja tõelt
eneselt; ning meiegi tunnistame, ja sina tead, et meie
tunnistus on tõsi.
Lõputervitus
13Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sulle
kirjutada tindi ja sulega.
14Aga ma loodan sind peatselt näha ja siis räägime silmast
silma.
15Rahu sulle! Sind tervitavad sõbrad. Tervita sõpru nimepidi!

Mis juhtub, kui jumalariigi töö muutub isikliku võimujanu rakendamiseks?

Siin on tegu isikliku kirjaga, adresseeritud Gaiusele, ühele koguduse juhtidest, kelle kohta Johannes ütleb, et ta elab ja käib tões. See teeb Johannesele suurt rõõmu.

Vajaduse kirja järele on aga tekitanud teine juht, Diotrefes, kelle tegusid ja käitumist ei juhtinud enam armastus ega tõde, vaid isekas võimujanu. Diotrefes takistas kõigi vahenditega rändjutlustajate vastuvõtmist koguduses, põlastas isegi apostel Johannest,  ning arvatakse, et ta takistas ka Johannese kirjade kogudusse jõudmist.

On huvitav, et Johannes ei ütle, et vahetage ta välja. Mõnikord on olukord juhtimistasandil palju keerukam, kui kõrvalseisjale paistab. Aga Johannes otsib lahendust.

Tol ajal polnud enamikel rändjutlustajatel vara, et ööbida kohalikes võõrastemajades. Lisaks olid need sageli halva kuulsusega ning oleksid halba valgusse võinud saata ka jutlustajate sõnumi. Ka lahkete paganate juurde poleks nood saanud jääda, sest see oleks võinud kaasa tuua sõnumi muutmise nõude. Jumalariiklik “varustus” neile jutlustajaile oli sõltuda täielikult kaaskristlaste heldusest ja külalislahkusest - ja mitte niisama, vaid nende ameti tõttu, mille Jumal oli neile usaldanud. Külalislahkus ulatus selleni välja, et võõrustajal tuli rändajale anda kaasa piisavalt teemoona järgmisesse kohta jõudmiseks. Johannes ütleb: “Nad on teele läinud tema nime pärast ega võta midagi  vastu paganatelt.  Seepärast me oleme kohustatud nendesuguseid vastu võtma, et saaksime tõe kaastöölisteks” (s 7-8).

Taas oleme silmitsi konkreetsete tegudega armastuse pärast Jeesuse vastu. Kogudus peaks alati toimima ühtsena, üksteise eest hoolitsedes - ja mitte isikliku meeldimuse alusel vaid Jeesuse pärast. Oli austav eesõigus aidata evangeeliumi sõnumi kuulutajaid ning olla tõe kaastöölised.

Kõige selle taustal mõjub Diotrefese käitumine väga räigelt, sest ta ainult ei löönud ust kinni Jumala sõna saadikute ees, vaid keelas ka teisi ja pani kogudusest välja need, kes tahtsid külalisi vastu võtta.

On hämmastav, et kõike seda kuuldes, ei anna Johannes hävitavat hinnangut ega halvusta Diotrefest otseselt, vaid toob esile suurema pildi. Diotrefese suhtumine andis märku palju ohtlikumast kahjust tema elus: ta tegi paha, sest ta ei olnud Jumalat kohanud. Ta võis olla koguduses, aga mitte Jumala läkitusel, ta oli ise hakanud. Ükskõik, mida ta rääkis või kui suur oli tema mõjuvõim, ei olnud ta Jumala oma - sellest rääkisid kõva häälega tema teod. 

Johannes annab lihtsa, aga tänapäevalgi kainestava põhimõtte eristamiseks: “Kes teeb head, on Jumalast, kes teeb paha, ei ole Jumalat näinud.” (s 11) Kui selline asi sai sündida juba algkoguduses - kui palju enam siis nüüd, kaasaegses usukogukonnas, võib mistahes jumalariigi töötegijaga juhtuda sama? Kahjuks on kirikuajalugu täis tõendavaid näiteid sellest.  Johannes hoiatas juba  2Jh kirjas: “Pange tähele iseennast, et te ei kaotaks seda, millega me oleme vaeva näinud, vaid et te saaksite kätte täie palga.” (2Jh 1:8) Enesepettus sünnib märkamatult, aga on suurim pettus üldse.

Lahendust otsides suunab Johannes Gaiuse pilgu Demeetriosele. Demeetriosest on hea tunnistus, see tõestatud paljude isikliku kogemusega ning kuuldused Demeetriose armastusest on levinud kaugemale isegi tema kodukohast. Ka võõrad vennad, kellel ta on oma kodu avanud on tunnistanud temast. Kurjale tuleb vastu minna heaga, ning koguduse keskel eeskujuks võtta hea, mitte halb.

 
Kui oled oma elus kohanud mõnd kaasagset “Diotrefest”, siis ära keskendu sellele…vaid palu, et Jumal aitaks sul leida “Demeetriost”, kelle abiga pinged lahendada.

Selle kommentaari autor: Mari Vahermägi