Johannese teise kirja ajendiks olid kogudusse tunginud valeõpetajaid, kes koguduse liikmete külalislahkust kuritarvitasid ning koguduse sees lahkmeelt külvasid.

Juba tervituses paneb Johannes suure rõhu tõele. Ainuüksi esimestes salmides on 5 korral mainitud sõna “tõde” ja 4 korral sõna “armastus”- need kaks annavad kirja sõnumile tugeva raami.

Kõigepealt ütleb Johannes, et tõde on tunnetatav ja kristlased tajuvad seda tunnetuse kaudu. Kasutades tegusõna ginoskõ, viitab Johannes, et tegu on sügavama, (isikliku) kogemuse läbi tuleva teadmisega.

Teiseks ütleb Johannes, et tõde püsib meis ja jääb meiega igavesti (s 2) See vastandub laialt levinud arvamisele, et inimene on see, kes ise (oma) tõe valib. Johannese käsitleb tõde pigem kui isikut, kes valib tulla inimese sisse, kellel on tahe inimeses südamesse jääda ja kes püsib igavesti. Teisisõnu - Johannes räägib suhtest konkreetse absoluutse ja isikuna tajutava tõega. Tõest, kui isikust kõneleb Piibel ka mujal: Jeesus ütleb: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Jh 14:6) Alles isikliku suhte läbi Kristusega (Kristust ja Tema tõde aktsepteerides) hakkab inimene tunnetama ja mõistma seda, mis on tõde. Ja Kristuse soov on jääda meie “sisse”: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab  minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23) 

Viimaks ütleb Johannes, et usklikele on Isalt Jumalalt antud käsk: käia tões. See on tunnus, millest Jeesuse järgijaid tuntakse.

Johannes seob omavahel armastuse, tõe ja käsu. See on värskendav korrigeering kaasajal, kus nö “armastuse” pärast tehakse sageli kompromisse tõega, kus käsku nähakse eelkõige ahistava vaenalsena ning absoluutse, kõikumatu ja igavese tõe olemasolugi ei aktsepteerita. Johannes aga seob need kolm elavasse ja elutoovasse suhtesse, mis aitab inimesel - tol ajal siis vastsetel kristlastel - leida jumalariigi kohase lahenduse valeõpetuse sissetoojate mõju vastu.

Kaasajal pole kombeks mõtelda, et armastus peaks olema seotud tõega või vastupidi. Kui palju on tõe pärast, aga ilma armastuseta surmatud algatusi, liikumisi, ka inimesi? Kui palju on armastuse nimel, aga tõde arvestamata juhitud inimesi, suhteid, arenguid hukule? Näeme, et kui üks neist on puudu - on tagajärjeks ikkagi mingilaadne surm.

Selles tões ja armastuses millega Johannes siin “valitud emandat”, ehk arvatavat kogudust kõnetab, tuletab ta meelde Jeesuse käsu. See pole uus käsk vaid antud kristluse algusest, ometi võib see kõlada tänapäeva inimesele alarmeerivalt (s 5). Koguduse DNA-ks on koguduseliikmete omavaheline armastus (tões). Samas on paljude realistlik tõdemus, et inimlikult me seda ei suuda. Ainult siis kui Jeesus, Tõde, on meie sees, saab see võimalikuks. Siis voolab armastus ja meie armastuse võime Jeesusest ja levib edasi teistele meie ümber. Ning see armastus ei väljendu tunnetes, vaid pigem valikutes ja tegudes. Siis valime positiivse suhtumise või teo,kellegi suhtes Jumala pärast, kelle armastust jätkuvalt kogeme.

Valeõpetajad olid lisaks segadusele tekitanud koguduse liikmete vahele ka lõhesid ja konflikte. Nad väänasid tõde, kuulutades teistsugust Kristust. On märkimisväärne, et Johannes peab oluliseks korrigeerida esmalt koguduseliikmete vahelisi suhteid - armastuse käsus ja tões. Seejärel annab ta selge märgi valeõpetajate äratundmiseks (s 7). Kui meie päevil ei taha inimesed uskuda, et Jeesus on ka Jumal (paljud on nõus, et ta võis olla inimene, suur õpetaja), siis tolle aja inimestel oli raske aktsepteerida, et Tema, kes on Jumal, sai täiesti inimeseks nii nagu meie. Ükskõik kummas kraavis keegi on, võtab taoline eksitus aluse tervelt evangeeliumilt. Johannes ütleb otse: siis ei ole meil ka Jumalat ennast enam (s 8-9).

Mida siis teha tõe väänajate ja eksitajatega? Apostel Jaakobus ütleb: “Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi, siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga.” (Jk 5:19-20) Johanneses aga hoiatab eksiõpetuse kui surmava nakkuse eest, öeldes: eraldu, ära puutu, ära suhtle, pane uks kinni - et sa ei saaks osaliseks kurjuses, et see ei tuleks hävitama ka sind.

Jumala tõe ja armastuse mõju meie elus võib teinekord esitada raskeid väljakutseid: südame avardamiseks või hoopis rangete piiride seadmiseks. See kuidas me neile vastame, sõltub otseselt meie armastusest ja suhtest Jeesusega.