Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 9:28-36
Jeesus kirgastatakse28Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus
võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele
palvetama.
29Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided
läksid kiirgavalt valgeks.
30Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,
31kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal
Jeruusalemmas tuli täide viia.
32Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent
virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.
33Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus
Jeesusele: „Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja:
ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” Ta ei teadnud, mida ta ütleb.
34Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga
kartsid pilve sisse jäädes.
35Ja pilvest kostis hääl: „See on minu äravalitud Poeg,
teda kuulake!”
36Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja
nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi
sellest, mida nad olid näinud.
Peale Peetruse tunnistust avatakse meile järjest enam seda müsteeriumit, kes on Kristus. Evangeeliumi edenedes tundub, et ka Jumala aulisus hakkab Jeesuse läbi aina enam ja enam välja paistma, kulmineerudes (vaatmata kõigele) ülestõusmise kirkuses. Ülestõusmises tundub, nagu oleks kardin korraga kõrvale tõmmatud.
Peetrusel, Johannesel ja Jaakobusel avaneb võimalus etteulatuvalt korraks selle kirkuse auhiilgust näha muutmise mäel, kui Jeesus vestleb Isaga. Jeesus pole üksi, vaid Teda on tulnud kinnitama Mooses ja Eelija, kes esindavad käsuseadust ja prohveteid ning on tõenduseks, et kõik see, mis käsuseaduses ja prohvetites ettekuulutati, on Jeesuses täide läinud. Tõesti, taevas ja maal on palju enamat, millest inimesed pole oma filosoofeerimistes osanud ettegi kujutada.
See, mida jüngrid kogesid, oli jumalik ilmutus, täis kõikehõlmavat jumalikku ligiolu. Pilved märgivad piiblilugudes peaaegu alati Jumala auhiilgusest täidetud ligitulekut (nt 2Ms 19:16-19, Ap1:9). Jumaliku ligiolu manifestatsioonide kirjeldusi on mitmeid nii Piiblis kui kristlaste kogemuses, aga siin kirjeldatud sündmuses peitub veelgi rohkem.
Siin näeme inkarnatsiooni, Jumalat, kes tuleb meie ligi ühes kindlas isikus, Jeesuses, kes on Jumala Poeg, Isa Jumala poolt valitud, Talle meelepärane ning kellega Jumal ise räägib (s 35). Sellel Jeesusel on vaja täide viia Jeruusalemmas veel üks “väljarändamine” (siit maailmast) - s 31 nimetab seda Tema “eluotsaks”. Jeesus lahkub siit maailmast, kuid seda teostades “viib Ta välja” ka oma rahva jumalariigi vabadusse ja auhiilgusesse.
Muutmise mäe sündmuse juures olevate jüngrite reaktsioon on selle taustal peaaegu koomiline. Peetrus, kes enne osutas suurt taiplikkust, räägib siin lausa rumalusi (s 33). Võibolla oleks ta pidanud taolise sündmuse keskel hämmastusest lihtsalt tummaks jääma - nii nagu oleksime ilmselt meiegi.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright