Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ainus, mida karta

Teisipäev, 31. August 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 12:1-12

Keda karta, keda mitte
1Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: „Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!
2Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
3Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.
4Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!
5Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke!
6Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.
7Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!
Jeesuse tunnistamisest
8Aga ma ütlen teile, igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees,
9aga see, kes minu ära salgab inimeste ees, salatakse ära Jumala inglite ees.
10Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.
11Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette, ärge siis muretsege, kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda,
12sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.”

Mida sa kardad? Räägi oma hirmudest Jumalale…

Meedia vahendusel kuuleme sageli, et taas on mõni kuulsus seksuaalselt kedagi ahistanud või kuritarvitanud. See, millised nad lava taga on, ei klapi nende avaliku ja särava “näoga”. Sama oli ka variseridega, kuigi nende vead olid teistsugused. Tegelikult pole vahet, mis vormis meie isiklik silmakirjalikkus esineb (vb oleks vajalik selle üle mõtiskleda), sest seda ei saa Jumala suurel kohtupäeval ja Tema valguses kuidagi peita. 

Mis see on, mis paneb meid teesklema, et oleme teistsugused kui tegelikult? Väga tihti algab see hirmust, selle ees, mida teised meist mõelda võiksid. Jeesus vastab sellisele hirmule meenutades meile, et kõige olulisem on karta Jumalat, mitte aga kaasinimeste arvamusi või isegi ähvardusi. Koos selle meeldetuletusega annab Ta ka julgustuse: isegi siis kui usklikke ähvardatakse, ei tähenda see, et Jumal oleks neid unustanud või hüljanud.

Varblaseid, (vaese mehe liha), müüdi Jeesuse ajal sõna otseses mõttes kahe tüki kaupa veeringu eest (Mt 10:29). Aga oli võimalik osta korraga ka neli,  ning saada viies varblane tasuta kauba peale (s 6). See viies lisati seepärast, et üksik varblane arvati nii vähe väärtuslikuks. See oli kaupmeeste hinnang, aga mitte varblaste Looja hinnang! Looja peab iga varblast piisavalt väärtuslikuks, et nende eest hoolitseda.  Kui palju enam väärt on Tema silmis siis üks Jumala laps! Jumal, teab, millised me oleme ja hoolib meist võrratult palju enam kui varblastest, kaugelt enam kui me ise endast arvame! Tema armastas meid enne, kui me Temast midagi teadsime. Ta ei oota meilt mingit silmakirjalikku ideaali, mingeid maske! Pigem ootab Ta, et meil oleks julgust tunnistada oma ühendusest Jeesusega. 

Jeesus ei ähvarda siin, aga osutab ohtlikule suundumusele, kuhu vale hirm inimese võib tõugata. Ta hoiatab, et valesid asju kartes võib inimene elada viisil, mis lõpeb surma ja hävitusega ning selgitab milline on õige kartus ja mida tasub karta. Kõige kohutavam on Jeesuse sõnul  see, kui Tema, Jumala Poeg, peab kord ütlema, et Ta ei tunne meid, sest siin elus oleme meie Teda häbenenud (s 9). See on asi, mida peab tõeliselt kartma! Jeesus on ainus Vahemees Isa ja sinu vahel, sinu ja igavese elu vahel ning Tema äratõukamine toob vältimatult surma.  Aga Tema tahe on kutsuda meid enese juurde, järgima Teda, et anda meile elu ja seda ülirohkesti. 

Lisaks hoiatab Jeesus, et me ei püüaks enesest ilustatud pildi esitleda,  nagu tegid variserid  (nt teeme seda sageli facebookis). Jumal teab täpselt, millised me tegelikult oleme ja meil pole võimalik, Talle kuidagi "muljet avaldada". Ka inimeste ees tuleb olla ehtne ning tõene, sest viimselt saab kõik avalikuks. Jeesus ise ei püüdnud kuidagi oma avalikku kuvandit paremaks teha. Ta oli tõene kõiges.  Variseride ülipüüdlikkus esitleda endast väliselt ideaalset pilti tegi nad pimedaks tõe suhtes, ning kui Jeesus osutas nende südame kurjusele, ei suutnud nad seda taluda. Taoline vaga näo kaotamine oli nende jaoks peaaegu kõige kaotamine, ühtlasi aga suurim takistus, mis ei lasknud neid Jeesusesse uskuda.

Õige jumalakartus ning mõistmine, et Ta teab kõik ja viimselt mõistab meie tegude üle kohut, kingib meie ellu vabaduse ja tasakaalu. See hoiab meid mugandumast ülejäänud ühiskonna hoiakutega ning innustab elama jumalariigi väärtustele vastavalt.

 
“Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!” (s 7). Tänu Issand, et Sina tunned ja armastad mind! Aita mul täna liikuda sinu armastuse valguses ning olla täiesti vaba igasugusest hirmust.

Selle kommentaari autor: APÜ