Tänasest piiblitekstist näeme, et väljend “pagan” on saanud Pauluse jaoks uue tähenduse. Ta ei kirjelda selle sõnaga enam mitte-juute, vaid kõiki neid, kes ei ole veel tõsiselt võtnud Jumala plaane ning tõotusi. Sinna hulka kuuluvad ilmselt ka need juudid, kes põlgasid ära Kristuse.

Enese määratlemine - Pauluse aegses maailmas juudiks või paganaks - oli kõige alus. See oli identiteedi küsimus. Identiteet on ka tänapäeva maailmas põhiküsimus. Kes ma olen? Mis muudab mind kuhugi kuuluvaks?

Paljude jaoks kaasajal, nagu ka Pauluse aegses maailmas, on vastus sensuaalsuses: eneseteostus, hea seks, parim toit ja vein, põnevad seikluse eksootiline puhkus. Ka sümbolid, mis näitavad meie kuuluvust, on asjad, mida seatakse eesmärgiks; õige imidž luuakse moodsaimate firmanimede, uusimate trendiesemete, kõige stiilsema või erilisema elustiiliga.

Aga Pauluse jaoks on kõik püüded leida ennast läbi hoolikalt kujundatud eneseesitluse või uusimate mänguasjade, kasutud. Ta nimetab seda pimedusse sattumiseks, teisisõnu on see kobamine lootuses leida midagi millest kinni hoida. Taoline elustiil, mis eneamsti muutub ka sõltuvuseks, tõestab, et inimese olukord on tõepoolest lootusetu. Pidev himu aina rohkema järele kinnitab, et püsivat rahuldust nii ei leita (s 18,19).

Kontrastina neile, kes on andnud ennast himude meelevalda (vt ka Rm 1:24-28), on usklikud valinud õppida tundma Kristust (s 20), määrateldes end suhtes Jumalaga ning kogevad hoopis teistlaadset identiteeti. Uueks inimeseks looduina, Jumalale kuuludes, on Tema nüüd nende identiteedi aluseks - andes kõigile väärtuse, eesmärgi ja kuuluvuse igavesti. Sellise armastuse ja vastuvõtmise kinnituseks, andis Jumal uskujate sisse oma Püha Vaimu. Ja kuna Jumal ise elab oma Vaimu läbi nende sees, on nad nüüd võimelised elama teistmoodi, jumalanäoliselt (Rm 12:1-2; 1Kr 2:15-16; Fl 2:1-5; Kl 3:10,16).

Vaimuliku rõivastuse maha- ja üllepaneku soovitused (s 22-24) viitavad selgelt endiste “tõdede”ja mõtteviiside hülgamise ning uue jumalariigi kohase mõtteviisi omaksvõtmise vajadusele. Tõde on Jeesuses, ütleb Paulus (s 21). Uus, end Jumalale andnud inimene on “on loodud Jumala poolt elama tõe õiguses ja vagaduses.” (s 24).  Jumal oma Püha Vaimu läbi oli ja on selle järjepideva muutuse autor inimese südames. 

Inimese osa on maha jätta vana ja avada end uuele. Jumal teeb ülejäänu. Oluline on mõista, et mõttelaadilt uueks saamine (s 23) on jätkuv tegevus, protsess. Seda näitab siin kreeka keeles kasutatud olevikuvorm, mis viitab jätkuvale ja järkjärgulisele muutumisele. Ja nagu uut rõivast, tuleb ka seda Jumalast kingitud identiteeti “harjuda kandma” - ehk siis praktiseerida oma igapäevastes valikutes.