USA’s tehtud urimused milles võrreldakse omavahel kirikuskäijaid ja neid kes ei käi, osutavad ikka ja jälle, et nende kahe suure rühma vahel on väga vähesel määral erinevusi. Eestis kahjuks selliseid käitumuslikke uuringuid tehtud ei ole. USA’s aga praktilislelt ei erine abielude purunemise, petmiste, lubaduste murdmiste jm halbade tegude arv kirikuskäijate osas, kuigi neilt võiks oodata kõrgemat eetilist taset. 

Teadagi ei tee kirikuskäimine kedagi veel kristlaseks, aga siiski on ootused neile kõrgemad. Tänases piiblitekstis asetab Paulus suurendusklaasi alla üksikisiku käitumise usukogukonnas ning näeme et tal on lausa kontrasteeruvalt suured ootused.

Paulus teeb väga selge vahe uue ning vana elu vahele ( s 22-24), edastades ühtlasi terve rea konkreetseid üleskutseid. Nende üleskutsete keskmes on suhted, suhtumised ja käitumine mis kuuluvad selle uue kogukonna juurde, mida Jumal loob. 

Mida siis tähele panna? Näeme, et kõik Pauluse poolt esitatud argielu printsiibid toetuvad täielikult Pühakirja õpetusele, mida ta kas tsiteerib otse ( s 25 – nt Sk 8:16, või s 26 – Ps 4:4), või ümbersõnastatult (s 30, Ef 5;1).

Oma üleskutsetes vastandab Paulus positiivse negatiivsele - halb tuleb asendada heaga; tõerääkimine peaks tulema valetamise asemele (s 25); varastamise asemele aus töö ( s 28), hävitav kõne peaks muutuma ülesehitavaks (s 29), viha, kibedus, laimamine ja õelus peaksid ruumi tegema lahkusele, kaastundele ning andestusele (s 30,31). Paulus puudutab argielu teemasid nagu himustamine, tõerääkimine, viha õige käsitlemine, aus töötegemine, headuse ja lahkuse ostuamine. Samu elualaisd puudutas ka Jeesus. Enamikele üleskutsetele (mis kõlavad imperatiividena) lisab Paulus ka „motiveeriva põhjenduse“, andes neile teoloogilise aluse. Vaata need põhjendused veelkord üle!

See kas meie käitumine lähtub vanast või uuest loomusest sõltub täielikult meie südame suhtumisest. Kui oleme keskendunud Kristusele, siis muutub meie sisemine mõtteviis järjest Kristuse sarnasemaks. Jeesuse moodi elada pole aga võimalik ilma PÜha Vaimu abita. Vaid Püha Vaimu väes suudab inimene rakendada kristlikke põhimõtteid oma käitumises.

On huvitav vaadata seda kristlase argielu vaimulikku pilti, nii nagu Paulus seda meile siin näitab.  Seal tegutseb aktiivselt kurat ning meil tuleb vaeva näha, et talle mitte maad . Ta ju tahab pidevalt ruumi juurde saada ( s 27). Aga täpselt samamoodi peame olema hoolikad, et mitte kurvastada Püha Vaimu ( pane tähele, siin räägitakse temast kui isikust – mitte lihtsalt mingist jõust), talle vastuvõetamatu mõtte, sõna või teo läbi – eriti aga vihastudes (s 30). Pöörates tähelepanu nii Püha Vaimu kui ka kuradi aktiivsele tegutsemisele, saab kristlane hoiduda ohtu sattumast vaimuliku lihtsameelsuse tõttu. Jumal, kes on meile ilmutatud Kristuses, on meie eeskuju kõigis asjus ( vt s 24).