Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3 Ms 12:1-8
Sünnitaja puhastamine1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui naine on jäänud lapseootele ja sünnitab poeglapse, siis ta ei ole puhas seitse päeva; ta ei ole puhas, nagu oma kuuvere päevil.
3Kaheksandal päeval lõigatagu ümber poeglapse eesnaha liha!
4Ema jäägu koju kolmekümne kolmeks päevaks puhastusvere pärast; ta ei tohi puudutada ühtegi püha asja ega tohi tulla pühamusse, kuni ta puhastuspäevad on täitunud.
5Aga kui ta sünnitab tütarlapse, siis ta ei ole puhas kaks nädalat, nagu oma kuuvere päevil; ta peab jääma koju kuuekümne kuueks päevaks puhastusvere pärast.
6Ja kui ta puhastuspäevad on täitunud, olgu poja või tütre pärast, siis ta peab viima aastase lambatalle põletusohvriks ja ühe tuvi või turteltuvi patuohvriks kogudusetelgi ukse juurde preestri kätte.
7Ja preester ohverdagu need Issanda ees ning toimetagu lepitust tema eest, siis ta saab puhtaks oma verelättest! See on seadus selle kohta, kes sünnitab poeg- või tütarlapse.
8Aga kui ta jõud ei luba tuua lammast, siis ta võtku kaks turteltuvi või kaks muud tuvi, üks põletusohvriks ja teine patuohvriks, ja preester toimetagu lepitust tema eest; siis ta saab puhtaks!"
Piibel tõstab esile lapsed kui naise eluülesande ja perele rõõmu, õnne ning toe toojad. Naine, kellel on palju lapsi, on kõige õnnelikum. Lastetu aga on õnnetu ja ilma ülesandeta.
Kirjakohas mainitud ebapuhtust ei seostata laste ja nende ootamisega, vaid sünnituse enesega. Tegelikult ei ole ebapuhtaks liigitamine mitte häbiasi, vaid eraldatusel oli oma mõte - näiteks võidi nii vältida soojas kliimas kiirelt levivaid nakkusi. Ka sai värske ema sünnitusjärgselt nii õigusega määratud puhkust ja eraldatust nautida, ning võtta enesele lubatud toibumiseaeg. Samas võimaldas see aeg rahulikult harjuda uue beebiga.
Täpselt samal viisil oli naine „varjule pandud“ igakuise menstruatsiooni ajaks. Teisalt olid need päevad naisele kurbuseks, sest tema tähtsaim ülesanne oli sünnitada lapsi, alanud menstruatsioonil aga oli sõnum seekordse võimaluse surmast. Kord esitleti televisioonis juudiperekonda, kuhu kuulus 17 last. Kaunis, reibas ja rõõmus ema ütles, et lapsed on kui taevatähed ning lapsed kinnitasid säravate silmadega, et neil on tore pere.
Aabrahamiga tehtud lepingu märgiks tuli poisslaps kaheksandal päeval ümberlõigata. 40 päeva möödudes pidi ema kogudusetelki tooma patuohvri ja põletusohvri. Patuohver oli märgiks patusele inimesele osaks saanud Jumala armust, kui tal uut elu maailma tuues oli olnud võimalus osaleda Jumala loomistöös. Põletusohver andis märku emast, kui ebatäiuslikust kasvatajast.
Selle kommentaari autor: Marja Heimala-Pelkonen