Meil jääb aga tihtipeale lugemata selle laulu lõpp ja ka mõistmata, kes selle üldse kirjutanud on. Mooses, jumalamees, kes elas 120 aastaseks. Temast on kirjutatud 5. Moosese raamatu 34. peatükis, 7 salmis: “Ja Mooses oli surres 120 aastat vana, ta silm ei olnud tuhmunud ega ramm raugenud.” Aga see mees räägib siin, et elupäevi on ainult 70 ja 80. Jah, ta nägi seda, aga tema kogemus rääkis midagi muud. Tema elu oli hoopis midagi muud. Ta kõneleb siin laulus nendest, kes panid vastu Jumala tahtele, kes ei olnud nõustunud sellega, mida Jumal plaanib. Ma olen mõelnud tihtipeale vanadele inimestele, kes on väga reipad, elurõõmsad. Vahel vaatad, hall juuks kuidagi ei taha tulla nende pähe ja kui lähemalt õpid tundma neid, siis mõistad - nad käivad koos oma Jumalaga. See on see saladus. Jumal teeb seda, et meie silm ei tuhmu, Jumal teeb seda, et meie ramm ei rauge, kui me Temaga käime, kui me oleme Tema täielikus tahtmises. Seda kutsub Püha Vaim meid tegema - andma ennast täielikult Tema teenistusse, elama täielikult Talle. Siis me võime seda kogeda. Siis me võime hoopis teise laulu laulda, võime laulda lõppu sellest laulust: “Toida meid varaselt oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja.” Ja 16. salmist võime lugeda: “Saagu nähtavaks Su töö Su sulastele, ja nende lastele Su auhiilgus.” See on see saladus. Käies koos Jumalaga, elades Tema läheduses, viibides Tema auhiilguses, me muutume, me saame rammu, meil on üks lootus ja see ei jäta meid häbisse. See on meie südames, ära unusta seda. Meie vanadus, jõuetus, see ei ole probleem Jumalale. Kui sa saad kõik Temale üle anda, teenida kogu oma elupäevad Teda, siis Tema seisab selle eest, et sinu ramm ei rauge ja sinu silm ei lähe mitte töntsiks, vaid sa võid olla jõuline tegemaks kõike, milleks Jumal sind on kutsunud. Ole väga õnnistatud ja mõtle sellele, mis tähendab õnnistatud olla. See tähendab täielikku kordaminekut, et sa oleksid edukas oma elus. See on õnnistus Jumalalt.