Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Peetruse 2:10-22
Hoiatus eksiõpetajate eest10Iseäranis nuhtleb Issand neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid,
11kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees.
12Ent need on nagu mõistmatud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks; nad teotavad seda, mida nad ei mõista, ja hukkuvad oma hukatuses,
13karistatuna ülekohtu eest ülekohtu palgaga. Nad peavad lõbuks priisata päise päeva ajal, need mustuse- ja häbiplekid, kes turgutavad end oma lõbudes, kui nad pidutsevad koos teiega.
14Nende silmad on täis abielurikkumist ning neil ei saa kunagi patust küllalt, nad ahvatlevad kõikuvaid hingi, neil on ahnitsema harjunud süda, nad on needuse lapsed.
15Nad on loobunud otseteest ja eksinud ära, järgides teed, mida läks Beori poeg Bileam, kes armastas ülekohtu palka,
16sai aga noomida oma üleastumise pärast: hääletu koormaloom rääkis inimhäälega ja takistas prohveti meeletust.
17Need on veeta allikad, marust aetavad udupilved, neile on määratud pilkane pimedus.
18Sest rääkides tühiseid ja õõnsaid sõnu, ahvatlevad nad kõlvatute lihahimudega neid, kes hiljuti on jõudnud ära põgeneda eksituses elavate seast,
19kes, tõotades teistele vabadust, on ise kaduvuse orjad; sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud.
20Kui nad on kord ära põgenenud maailma saastast meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tunnetuse kaudu, pärast aga jälle vajuvad sellesse saasta ja jäävad alla, siis on ju nende viimane lugu halvem kui esimene.
21Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule.
22Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: "Koer pöördub tagasi oma okse juurde" ja "Pestud emis läheb porisse püherdama".
Mis on vabadus? Võime teha moraalseid otuseid eristab meid loomadest, kuid ajalugu - ja ajalehed - näitavad liiga selgesti, et kui me oma vabadust kuritarvitame, lõpetame halvemas olukorras kui loomad. Jeesus tõotab on vabadust patust - patust, mis seob meid ja paneb meid tagasi pöörduma halbade tegude ja harjumuste juurde, nagu siga pöördub tagasi mutta ja koer oma okse juurde. Mahlakas väljendusviis, kuid Peetrus on väga vihane valeõpetajate peale, kes tõmbavad inimesi eemale Kristusest ja tagasi nende patuse eluviisi juurde. See ei ole vabadus, mida nad pakuvad, vaid tagasipöördumist patu haardesse (s 19).
Need valeõpetajad on kaotanud võime näha ennast selgesti. Nad arvavad, et nad on “taevastest olenditest” kõrgemad (s 10), kuid neid on vaja “maa peale tuua” ( nii nagu oli vaja Bileamile vt: 4 Mo 22-24). Peetrus ütleb, et ainus, milles nad on asjatundjad, on ahnus.
Probleem on selles, et need “eksperdid” juhivad teisi õigelt teelt kõrvale. Nad lubavad palju, kuid neil pole midagi anda (s 17, vt ka Jeremia 2:13). Ükskõik, kas me oleme õpetajad või mitte, kui me ei ammuta Jumalalt oma ressursse, jääme varsti kuivale.