Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 9:18-27
Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks18Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: "Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?"
19Nemad kostsid: "Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud."
20Aga tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Jumala Messias."Jeesus kuulutab ette oma surma ja ülestõusmist21Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,
22öeldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama."23Siis ütles Jeesus kõikidele: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,
24sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
26Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.
27Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki."
“Kelle sa arvad mind olevat?” (s 20) tundub imelik küsimus inimestele, kes on sinuga kaua koos olnud. Kuid seda küsimust küsitakse meilt olenemata sellest, kui kaua me oleme Jeesust tundnud. Kui Jeesus oleks ainult üks hea inimene mõningate heade ideede ja suurepäraste kavatsustega, siis pühadeaegne kirkus käimine ja juhuslik annetamine oleks meie poolt enam-vähem piisav. Kui ta oleks lihtsalt võimas, siis oleks palvekoosolek kasulik. Kui ta oleks vaid sõber, siis võiks piisata kvaliteetsest koosveedetud ajast. Kui aga Jeesus on Messias ja maailma Päästja, siis peaks meie reaktsioon sellele olema palju radikaalsem.
Salm 23 on kui äratus. Jeesus teeb selle selgeks. Kui Teda järgime, võib see tähendada, et peame loobuma oma käitumisviisidest. Meie soovid, väärtused, plaanid ja prioriteedid – kõik tuleb maha salata, kui me iga päev kanname oma risti ja elame Jeesusele. Tundub, et Jeesus ei ole saanud mitte osaks meie elust: Ta on tulnud, et vallutada kõik.
Kirjakoht lõpeb tõotusega, et ükskord näeme Jumala riiki – kui Jumala seadused on inimeste elus ja nende kaudu kehtestatud.