Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 9:28-36
Jeesus kirgastatakse28Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.
29Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.
30Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,
31kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.
32Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.
33Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: "Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale." Ta ei teadnud, mida ta ütleb.
34Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.
35Ja pilvest kostis hääl: "See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!"
36Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.
Kas on nii, et mõnikord tundub sulle, et kõigel Jeesusega seotul on väga eriline mõte ja see jõuab sulle kohale? Aga on ka ajad, kui sa ei saa millestki aru ja tahaksid vaid nutta? Ning siis tuleb hetk, kui Jeesus on sinust väga kaugel? Oled sa kunagi tundnud nii? Et sa lihtsalt enam ei taju, kui suur ja aukartust äratav on Jeesus.
Jeesus ei olnud mitte tavaline “benjihüppaja”. Tänases kirjakohas saavad kolm jüngrit sellesse põgusa pilgu heita. Peetrus kommenteerib aastaid hiljem, et “Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga.” (2 Pe 1:16)
Me oleme osake millestki suuremast ja hämmastavamast, kui me võime taibata. Meiegi võime vahel kogeda seda, mis haaras Peetrust, Johannest ja Jaakobust Jeesuse kirgastamisel: See on Jumal. See, kes saatis oma Poja, et pöörata maailm igaveseks pea peale. See, kes annab käe, et taastada inimlikkus, pakub vabadust, armastust ja lootust läbi isikliku suhte iseendaga oma Pojas. Nagu jüngrid, saame ka meie näha taevast.
Kuidas me sellele reageerime? Peatu just selle koha peal. Ära kirjuta seda laulu veel, ära kirjuta seda jutlust. Ära planeeri seda projekti või toda vestlust. Pane vastu kiusatusele konstrueerida midagi (s 33). Ära täida isegi õhku sõnadega. Kuula lihtsalt häält (s 35).
Selle kommentaari autor: Joannah Saxton