Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

1Jh 5:13-21

Teisipäev, 19. Juuli 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 5:13-21

Lõppsõna
13Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.16Kui keegi näeb oma venda tegevat pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile, kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda.
17Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks.18Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda.
19Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes.
20Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.21Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!

Kirja lõppsõna on ühelt poolt kirja kokkuvõte ja julgustus usklikele – teil ON (jätkuvalt) igevene elu, teiselt poolt aga veelkordne pöördumine 3:21-22 mõtte juurde. Eestikeelses tõlkes on siin kasutatud sõna “julgus”, aga see sisaldab ka usaldust, kindlust ja avameelsust (s 13, 14).

Kirjutaja juhib meie tähelepanu tõsiasjale, et “julgus Jumala ees” ei puuduta ainult tulevikku (2:28) või kohtupäeva (4:17), vaid ka OLEVIKKU – Ta kuuleb meid täna. Nõnda on siis arusaadav, et Johannes kirjutab palvest just pärast seda, kui ta on lugejaid julgustanud – teil on igavene elu! Ei ole midagi loomulikumat kui olles ise lapsesuhtes Jumalaga, soovime ka ligimesele sama suhet, paludes venna või uskmatu eest. Just see on Jumala tahtmist mööda palumine, et iga inimene omaks osadust Jumalaga (vt 4:14; Jh 3:17).
Tahtlike jumalapilkajate ja jumalasalgajate üle otsustamise on Johannes jätnud Jumala enese hooleks.
Samas julgustab ta aga neid, kel südames kartus: kas mina ei ole osutunud selliseks? Sündimine Jumala armust aitab meil hoiduda saamast jumalavastasteks – Tema seeme püsib meis (3:9).
Võib-olla arvame, et Johannes käsitles probleemi, mis ei olegi enam aktuaalne, sest enamik usundeid õpetab tänapäeval sallivust ja ligimesearmastust ja need on head asjad. Võib aga juhtuda, et soovides õpetusi ellu rakendada, märkame, et meil puudub selleks jõud. Siin oleks kohane lugeda veel kord 4:2 ja mõtiskleda selle üle, miks on vajalik uskuda luhakssaanud Jumala Sõnasse (Jh 1:14).

Hoidkem kinni – Tõelisest!