Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 5:6-12
Maailma võitvast usust6Tema on see, kes tuli vee ja verega - Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde.
7Jah, tunnistajaid on kolm:
8Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks.
9Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta.
10Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta.
11Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas.
12Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.
Võib arvata, et kõigepealt on siin viidatud juutlikule kohtupraktikale, kus poolt või vastu tunnistajaid pidi olema vähemalt kaks (5Ms 19:15), et asi oleks tõendatud.
Kirjutaja jätkab Jeesuse Kristuse olemuse lahtimõtestamist: Jeesus on inimene ja ühtlasi Jumala Poeg. Johannese ajal levinud eespool nimetaud väärõpetus õpetas näiteks, et Jeesus ja Kristus on erinevad isikud: Jeesus oli tavaline inimene, sündinud Maarjast ja Joosepist, kes alles ristimises ühendati Kristusega ja nõnda adopteeriti Jumala Pojaks. Ristilöömise eel aga lahkus Kristus jälle inimesest Jeesusest.
Johannes aga ei tagane jumalikust tõest – inimeseks saades võttis Jumala Poeg inimese sarnasuse ja surmas võttis Ta inimese patud enda kanda. Esimest tunnistas Jeesus sellega, et Ta lasi end veega ristida meeleparandusristimises ja teine sai tunnistatud Tema surmaga; ning Vaim on see, kes kinnitab vee ja vere tunnistust. Jumala tunnistus Tema armastusest meie vastu ja soov anda inimesele igavene elu on nii võimas (5:9-11), et ükski jumalik tõsiasi ei ole jäetud avalikustamata.
Niisiis ühendab “kolme tunnistus” eneses nii objektiivse tunnistuse Jumala poolt kui ka subjektiivse tunnistuse, mis on meis enestes (5:10), sest me oleme Kristust uskunud ja kogenud oma vaimus.