Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 1
Taanieli ja tema kaaslaste kasvatus Paabeli kuningakojas1Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsemisaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda.
2Ja Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu, ja ta viis need Sinearimaale oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala varakambrisse.3Ja kuningas käskis Aspenast, ülemteenrit, et ta tooks Iisraeli lastest, niihästi kuninglikust soost kui suursuguste hulgast,
4noori mehi, kellel ei oleks ühtegi kehalist viga ja kes oleksid ilusa välimusega, kes oleksid taibukad kõigis teadustes, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlblikud teenima kuningakojas; ja neile pidi ta õpetama kaldea kirja ning keelt.
5Ja kuningas määras neile igapäevase osa kuninglikust roast ja veinist, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järel võiksid astuda kuninga teenistusse.
6Ja nende seas olid Juuda lastest Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja.
7Ja ülemteener pani neile nimed: ta nimetas Taanieli Beltsassariks, Hananja Sadrakiks, Miisaeli Meesakiks ja Asarja Abednegoks.8Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada.
9Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu ülemteenri ees.
10Aga ülemteener ütles Taanielile: "Ma kardan, et kui mu isand kuningas, kes on määranud teie roa ja joogi, näeb teie palged olevat viletsama välimusega kui teistel teieealistel noortel meestel, viib see mu pea hädaohtu kuninga ees."
11Siis ütles Taaniel ülevaatajale, kelle ülemteener oli määranud Taanielile, Hananjale, Miisaelile ja Asarjale:
12"Tee ometi oma sulastega kümme päeva katset, et meile antakse süüa taimetoitu ja juua vett!
13Siis võrreldagu sinu juuresolekul meie välimust ja nende noorte meeste välimust, kes söövad kuninglikku rooga, ja selle järel talita oma sulastega, nagu sa heaks arvad!"
14Ja ta kuulas neid selles asjas ning katsetas nendega kümme päeva.
15Aga kümne päeva pärast näis nende välimus ilusam ja ihu priskem kui ühelgi neist noortest meestest, kes sõid kuninglikku rooga.
16Siis ülevaataja võttis nende roa ja nende joodava veini ära ja andis neile taimetoitu.17Ja Jumal andis neile neljale noorele mehele igasuguses kirjas ja teaduses tarkust ja taipu, Taaniel mõistis aga igasuguseid nägemusi ja unenägusid.
18Ja kui need aastad olid möödunud, mille järel kuningas oli käskinud nad enese ette tuua, viis ülemteener nad Nebukadnetsari ette.
19Ja kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast, nõnda tulid nad kuninga teenistusse.
20Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.
21Ja Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.
Olukord, kuhu Taaniel ja ta kaaslased sattusid, oleks võinud nad totaalselt lämmatada. Alistatud rahva esindajatena olid nad igas mõttes maha surutud. Nende julgus välja astuda ja olla erinev tulenes nende usust Iisraeli nähtamatusse Jumalasse, kes oli tegelik olukordade peremees: see ei olnud lihtsalt poliitiline võim, mis oli nad Paabelisse toonud, vaid nende Jumala otsus (s 2). Mitte Nebukadnetsar ei olnud juhtpositsioonil. Kui usk sunnib meid massist erinema, siis näitab meie julgus või selle puudumine hästi, kelle käes me arvame tegelikult võimu olevat. Kui oleme usklikuna uskmatus keskkonnas, siis ei ole probleemiks mitte ainult see, kas omame julgust erineda, vaid ka see, kuhu tõmmata piir. Taaniel oli nõus omandama Paabeli polüteistliku taustaga hariduse. Ta nõustus ka nimemuutusega. Kuid toit oli teine asi. Ja mitte ainult seepärast, et see oli rituaalselt ebapuhas, vaid selle vastuvõtmine oleks näidanud tingimusteta lojaalsust selle pakkujale. Otsus kinni pidada sellest põhimõttest oli välja kasvanud tema palveelust. Ka meie peame paluma tarkust, et teada, millistes põhimõtetes me peame kindlad olema.
Jumal tasus oma teenritele mitte ainult hoidmisega (s 9), vaid ka muutis nende ettevõtmise märkimisväärselt edukaks (s 15). Tarkus ja taip ei olnud raske töö vili, vaid Jumala kingitus (s 17). Meie julgustus on see, et need kes austavad Issandat, saavad ka Tema poolt austatud (1 Sm 2:30).