Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3 Jh 1-15
Tervitus1Vanem - armsale Gaiusele, keda ma armastan tões.
2Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel.
3Ma ju rõõmustasin väga, kui vennad tulid ja andsid tunnistust sinu elamisest tões, nii nagu sa käidki tões.
4Mul pole millestki suuremat rõõmu, kui kuulda oma lapsi käivat tões.Rändjutlustajate kohtlemisest5Armas, sa oled ustav olnud selles, mida sa oled iganes teinud vendadele, koguni neile, kes on sulle võõrad.
6Nad on tunnistanud sinu armastusest siinse koguduse ees. Sa teed hästi, kui sa läkitad nad edasi väärikal viisil Jumala ees.
7Nad on teele läinud tema nime pärast ega võta midagi vastu paganatelt.
8Seepärast me oleme kohustatud nendesuguseid vastu võtma, et saaksime tõe kaastöölisteks.9Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele, aga Diotrefes, kes püüab olla nende seas esimene, ei võta meid vastu.
10Seepärast, kui ma tulen, siis ma tuletan talle meelde teod, mida ta teeb, laimates meid kurjade sõnadega ja rahule jäämata sellega, et ta ise ei võta vastu vendi, takistab veel neidki, kes tahavad seda teha, ning heidab nad kogudusest välja.11Armas, ära võta eeskujuks paha, vaid head! Kes teeb head, on Jumalast, kes teeb paha, ei ole Jumalat näinud.
12Demeetriosele on antud tunnistus kõigilt ja tõelt eneselt; ning meiegi tunnistame, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.Lõputervitus13Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sulle kirjutada tindi ja sulega.
14Aga ma loodan sind peatselt näha ja siis räägime silmast silma.15Rahu sulle! Sind tervitavad sõbrad. Tervita sõpru nimepidi!
Kiri on väga isiklik, julgustades Gaiust jätkama nende teekäijate toetamist, kes kuulutavad rõõmusõnumit ning on usaldanud endid ja oma vajadused Jumala hooleks. Samas hoiatab ta ka teda isehakanud juhi, isemeelse ametimehe Diotrefese eest ja kiidab kristlast Demeetriost samast kogudusest. Niisiis näeme kirjas esimeste koguduste kiusatusi ja võitlusi. Sugugi ei ole põhjust arvata, et apostlite ajal eksisteeris vaata et inglite kogudus, kuhu ühtki eksitajat ega pahategijat ei võinudki sattuda. Ent me võime ise otsustada, kellest me eeskuju võtame (s 11).
Rooma ülemvõim oli kogu riigis loonud rahu ning tänu headele teedele reisis rahvas palju. Võõrastemajad olid aga viletsad, enamasti räpased, täis parasiite ja mõnega kaasnes ka madal moraalne maine. Seetõttu julgustab Johannes lugejaid osutama külalislahkust rändavatele kristlastele, eriti neile, kes kuulutustööd teevad. Ent eksiõpetajaid ei tohi vastu võtta ega toetada, et mitte astuda nende poolele (vt 2Jh 10-11).
Gaius sai apostel Pauluse kuulutustöö järel päästetud (1Kr 1:14), ta oli jõukas ja mõjuvõimas mees. Kirja otstarve on kiita ja ergutada Gaiust, Pauluse kaastöölist tões, tema truuduse ja armastuse eest ning külalislahkuse eest võõraste vastu. Johannese soov, et Gaiuse tervis oleks sama hea kui tema vaimulik olukord, on ju üsna loomulik.
Kirjutaja toob välja ka tõe: et olla kogudusele õnnistuseks, ei pea olema pastor või jutlustaja (Mt 10:41, 42), piisab ka evangeeliumi kuulutajate toetamisest.