Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Mo 1:1-22
Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal1Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.8Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9ja see ütles oma rahvale: "Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad.
10Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda. Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära."
11Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.15Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16ning ütles: "Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!"
17Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles neile: "Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?"
19Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: "Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud."
20Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
1. Moosese raamatus lubas Jumal, et Abrahami järeltulijatest saab suur ja võimas rahvas, aga ka seda, et neil saab olema 400 aastat orjaiket. Ja nüüd on see täitunud. Alates 7. salmist räägitakse rahvaarvu fenomenaalsest kasvust, kuid rõhutatakse ka aja julmust. Võib-olla sa ei oleks osanud arvata, et need asjad juhtuvad korraga.
Vaaraot ei nimetata, hoolimata sellest, et ta on tolle aja maailma vägevamaid mehi. Olles ükskõikne oma maa ajaloo ja Joosepi, ühe suurima heategija vastu, pelgab ta võõramaalasi oma rahva keskel ja plaanib genotsiidi – algul orjust, siis salamõrvu ning lõpuks (s 22) kogu võõra rahva hävitamist. Hirm võib olla väga salakaval (s 10), hirm võib viia ka tavalisi inimesi kuritegudele.
Siiski, kaks ämmaemandat nurjavad vaarao plaani – nende nimed on Särav ja Ilus. Need kaks naist kujutasid vaevalt ette, et neist saavad nii olulised tegelased kogu rahva päästmisel. Ühe väikese teoga võib päästa perekonna, küla või rahva.
Meile räägitakse kahel korral nende motiividest (s 17,21): nad peletasid oma madalamaid hirme kõrgematega, nende kodanikukohus seisnes sügavamas kuuletumises. Jumalakartus tähendab siirast kuuletumist, äärmist austust, kõikehõlmavat aukartust. Mõtiskle nende naiste jumalakartuse ja vaarao israeliitide kartuse erinevuse üle.
Selle kommentaari autor: Howard Peskett