Missugune on su ettekujutus taevast? Lõputu kalapüük, golfimäng või muu lõbu, mida saab pidevalt nautida? Siiski võib taevas tunduda kauge ja ebareaalne. Asjad, mida me näeme ja tunneme, näivad olulisemad. Sündmused, mis toimuvad praegu, mõjutavad meid rohkem, kui need, mis juhtusid ammu. Kuid pea meeles: me näeme tegelikkust väga kitsas perspektiivis.
Heebrea kirja esimestel lugejatel oli sama probleem. Korduvad ohverdamised nende endises jumalateenistuses olid käega katsutavamad kui Kristuse ühekordne ohver kõige eest ristil ja Tema nähtamatu töö meie heaks ülempreestri ja vahemehena taevas. Kirja autor tahab nende ettekujutust muuta. Kristuse töö on parem kui muud ohvrid, sest see on päris teglikkus mitte tegelikkuse vari (s 23,24). See on tähtis, sest see mõjutab viisi, kuidas me elame ja Jumalat teenime. Peatükis 11 toob kirja autor selle välja paljude näidetega usukangelastest, kes hoidsid oma pilgu Jeesusel taevas (“pilv tunnistajaid”, 12:1,2). Nad tegid ohtlikke valikuid ja nende eluviis näis rumal kaasaegsetele, kes ei näinud asju laiemas perspektiivis (11:9,10,25,26).
Kui meie hoiame oma silmi pidevalt Jeesusel, siis meie valikud ja elustiil saavad olema teistsugused. Hakkame hindama Kristust kui meie vahemeest ja tagatist suhtes Jumalaga (10:22).