Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 13:1-9
Jeruusalemma tulevane päästmine1Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu.
2Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse vaimu ajan ma maalt ära.
3Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud: "Sa ei või jääda elama, sest sa räägid valet Issanda nimel." Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud, pistavad ta läbi tema ennustamise pärast.
4Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,
5vaid ütleb: "Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld on mu omand alates mu noorusest."
6Ja kui temalt küsitakse: "Mis haavad need su rinnas on?", siis ta vastab: "Need löödi mulle mu sõprade kojas."Issanda karjase nuhtlemine7Mõõk, tõuse mu karjase kallale, mu kaaslase kallale, ütleb vägede Issand! Ma löön karjast ja lambad pillutatakse, ma pööran oma käe karjapoiste vastu.
8Ja nõnda sünnib kogu maal, ütleb Issand, sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele.
9Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: "See on minu rahvas." Ja tema ütleb: "Issand, minu Jumal!""
Inimlik religioossus ei saavuta iial Jumala sügavust. Jumalale meelepärane karjane pole kunagi eriti populaarne. Tema väärtust ei saa näha läbi inimese silmade. Paulus ütleb, et kreeklased otsivad tarkust ja juudid imetegusid. Tundub, et meie, inimesed, vajame väljapaistvat usku. Trendikat, sellist, mis müüb. Jeesuse õpetus on teistsugune. See teeb tühjaks valeimed ja inimmõistuse kummardamise.
Peetrus ütleb, et meil pole vaja panna imeks seda tuld ja leeki, milles meid järele katsutakse, otsekui juhtuks meiega midagi kummalist. Katsumused ja argiraskused ning see, et mõnikord näib kõik väga kummaline ja kahtlus, et kas Jumal ikka kuuleb meid, kuuluvad tänasesse päeva. Kristus sooritas oma ülesande ja tema vankumatu lubadus on, et pole olemas nii pimedat paika, kus ta poleks enne meid olnud. Pimeduse keskelt paistab valgus. Alati me ei märka seda ja pole kuigi meeldiv, kui Jumal meid armastama hakates lähetab meie teele raskusi.