Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 14:1-21
Jeruusalemm ja paganarahvad1Vaata, Issanda päev tuleb ja sinult võetud saak jagatakse su keskel.
2Sest ma kogun kõik paganad sõdima Jeruusalemma vastu; linn vallutatakse, kojad rüüstatakse, naised vägistatakse ja pool linna läheb vangi; aga ülejäänud rahvast ei hävitata linnast.
3Siis läheb Issand välja ja sõdib nende paganate vastu nagu oma võitluspäeval, lahingupäeval.
4Sel päeval seisavad ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks, idast läände väga suureks oruks, sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole.
5Ja te põgenete siis mu mägede oru kaudu, sest mägede org ulatub Aasalini; te põgenete, nõnda kui te põgenesite maavärisemise eest Juuda kuninga Ussija päevil. Ja Issand, minu Jumal, tuleb ja kõik pühad koos temaga.6Ja sel päeval ei ole valgust, on külm ja pakane.7Aga on üks päev, see on Issanda teada, kui pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtuajal.
8Ja sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed: neist pooled Idamere poole ja pooled Läänemere poole; see sünnib suvel ja talvel.
9Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.
10Kogu maa muutub lagendikuks Gebast kuni Rimmonini lõuna pool Jeruusalemma; see tõuseb aga kõrgele ja jääb oma kohale Benjamini väravast endise värava asupaigani, Nurgaväravani, ja Hananeli tornist kuninga surutõrteni.
11Seal elatakse, seda ei panda enam vande alla ja Jeruusalemm elab julgesti.12Ja see on nuhtlus, millega Issand lööb kõiki rahvaid, kes sõdivad Jeruusalemma vastu: ta määndab nende liha, kui nad alles jalgel seisavad, nende silmad mädanevad oma koobastes ja neil mädaneb keel suus.
13Ja sel päeval on nende hulgas suur Issanda kartus, nõnda et nad haaravad kinni üksteise käest ja ühe käsi tõuseb teise käe vastu.
14Juudagi sõdib Jeruusalemmas ja kõigi ümberkaudsete paganate varandused kogutakse kokku: kuld ja hõbe ja üpris palju riideid.
15Ja samasugune nuhtlus tabab hobuseid, muulasid, kaameleid, eesleid ja kõiki loomi, kes nende leerides on - just samasugune nuhtlus.16Ja kõik järelejäänud kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Issandat ja pidama lehtmajadepüha.
17Aga neile maa suguvõsadest, kes ei lähe üles Jeruusalemma kuningat, vägede Issandat, kummardama, ei saja vihma.
18Ja kui egiptlaste suguvõsa sinna üles ei lähe ega tule, siis saab ka neile osaks nuhtlus, millega Issand lööb neid paganaid, kes ei lähe sinna üles pidama lehtmajadepüha.
19Seesugune on egiptlaste patukaristus ja kõigi paganate patukaristus, kes ei lähe pidama lehtmajadepüha.
20Sel päeval seisab hobuste kuljustel: "Issandale pühitsetud!" Ja potid Issanda kojas on nagu piserdusnõud altari ees.
Kristlase lootus on Jumala lubadus uuest taevast, maast ja uuest Jeruusalemmast. Kristlane võib alustada oma elu ajaloo lõpust, selle lõpp-punktist. Siis on patu üle kohut mõistetud ja seda pole enam, kõik on saanud uueks. Selles tõelisuses on meie elu. Rist valgustab inimese minevikku ja olevikku, ristis on meie lootus.
Prohveteid, kes “teavad” täpselt viimset päeva, on esinenud alati. Kristlase elu seisukohalt pole aja ennustamine olnud kunagi eriti oluline. Patu ristilöömine ja ülestõusmise tõelisus on tõde ka tänapäeval. Kui kristlasel on meeles Kristuse täideviidud töö, võib ta iga päev elada Jumalale meelepärast elu, rahuliku südamega kerge hingega ja pea püsti. Me oleme kõik patused, aga meile on armu antud. Ei mineviku ega tuleviku hädad saa kõigutada meie päästet. Kristus aitab meil elada nüüd ja tulevikus. Hoides pilku Kristusel, tema armuosutused ning jätkuv pürgimine tema ligiollu kasvatavad meie igatsust: Tule, Issand Jeesus!
Enne Kristuse teist tulemist ootavad meid inimlikud ülesanded, nii mind kui sind, täna.