Milline usk, milline usaldus. Tänapäeva materialistlikus maailmas kohtab sellist usaldust kahjuks harva. Usutakse peamiselt seda, mida on võimalik tõestada, või mis tundub keskmisest põnevam. Usutakse vaimude ja teiste üleloomulike olendite olemasolu, aga mitte ainust ja tõelist Jumalat. Ollakse harjunud lootma iseenestele ja asjadele, mis meid ümbritsevad. Loodut usaldatakse rohkem kui Loojat. Pole siis ka ime, et elatakse kahtlustes ja hirmus tuleviku ees. Kas ei lase ka meie end maailmast liialt mõjutada? Ühel hetkel oleme usus kindlad, järgmisel hetkel aga kahtleme. Kahtlema lööme näiteks siis, kui meie kõrval on inimesed, kes püüavad kõike mõistusega ära seletada, või siis, kui miski ei lähe ootuspäraselt või kõik kisub viltu. Kaheldes unustame kergesti, kui tihti on Jumal meile oma käe ulatanud, meid üles tõstnud ning oma süles kõigest läbi kandnud. Vahel tekib abituse tunne ja näib, et pole kellelegi loota. Kuid just sellistel kahtlushetkedel peaksime meenutama Jumala tegusid oma elus ning Teda selle eest kiitma ja tänama. See on küll raske, kuid seeläbi kaovad kahtlused ja me hakkame Jumalat taas usaldama. Meie usk saab kinnitatud. Kui palju jõudu annab äratundmine, et Jumal ei jäta meid ühelgi ajahetkel ja et Jumalaga käies ei ole lootusetuid olukordi. Ta vaigistab meie kurbust, lohutab meid hingehädades, leevendab füüsilist valu, aitab meil koormatest vabaneda, annab meile tagasi rõõmu, julgustab meid, valgustab meid ja lõpuks hoolitseb ka meie igapäevaste vajaduste eest. Et seda kõike vastu võtta, peame olema Jumalale avatud. Ja see tähendab mitte üksnes teadmist, et Jumal on olemas, vaid ka Tema võtmist oma südamesse. Sest Tema tõotused kehtivad neile, kes Teda südamest otsivad. Kui kohtuda inimestega, kes on oma abiallika ära tundnud, näeme, kuidas nad säravad. Neil ei ole hirmu homse päeva ees ja kui midagi vaevab, toovad nad selle palves Jumala ette, olles kindlad, et lahendus tuleb. Maailmas ei muutu midagi enne, kui ei jõuta arusaamisele, kes on tegelikult valitseja ja kellest tegelikult kõik sõltub. Jumal ütleb: Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas ja kõrge maa peal. Ta tahab, et kõik rahvad tunnistaksid Teda Jumalaks. Jumal on küll Jumal ka siis, kui me Teda ei tunnista. Tema olemasolu ei sõltu meie usust, küll aga sõltub meie usust ja suhtest Jumalaga kuivõrd elamisväärne on meie elu siin maa peal. Issand julgustab meid oma sõna läbi. Jumal ütles kord Joosuale: Ära kohku ja ära karda, sest Issand, Su Jumal on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed.