Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 2:11-20
Nehemja õhutab rahvast Jeruusalemma müüri taastama11Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,
12siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin.
13Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.
14Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud eeslil, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.
15Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.
16Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud senini seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.
17Aga nüüd ma ütlesin neile: "Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud. Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!"
18Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: "Võtkem kätte ja ehitagem!" Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.19Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: "Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?"
20Siis ma vastasin ja ütlesin neile: "Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!"
Nehemja hülgas Pärsia kuninga kõrgetasemelise õukonna ja asus purustatud Jeruusalemma. Tänases tekstilõigus leiame ta salajasel öisel ringkäigul, et määratleda hävingu suurus ja koostada plaan linna taastamiseks. See, et Nehemja ei olnud enne olukorrast ülevaate saamist tõtanud ennast kui linna taastajat reklaamima, räägib nii mõndagi tema vastutustundest.
Võime arvata, et Nehemja oli täis otsustavust alustada oma plaani elluviimist. Loe tema üleskutset rahvale salmis 17 ja rahva vastust salmis 18. Iga rahvas vajab õigeid juhte, kes neid innustaks, olles ise igati eeskujuks.
Ja siis tuli vastulöök nende poolt, kes olid rahul ja harjunud ebanormaalse olukorraga. Nad ei mõistnud ega tahtnudki mõista seda visiooni, mille Nehemja oli Jumalalt saanud. Salmis 19 võime lugeda, milliste vahenditega loodeti Nehemjat ja tema mõttekaaslasi takistada Jumala tahet täitmast. Samasugused, alati käepärased vahendid on kättesaadavad ka meie ajal – ametlik usuvabadus neid ei keela. Salmis 20 on Nehemja karm ja konkreetne vastus vastastele.
Eestlastel on võrratult kaunis R. Tobiase laul: “Eks teie tea, et te Jumala tempel olete …”
Vaiksel hetkel või öötunnil on parim aeg teha üks “öine ringkäik” oma elus. Kas südametempel on terve ja Jumala Vaim seal elamas? Või on hingevaenlane saanud petta, purustada ja kaitsvad müüridki lammutada?
Olukord ei ole siiski lootusetu. Palvetagem Nehemja eeskujul (vt ptk 1)!
Selle kommentaari autor: Helvi Kruusmann