Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 2:1-10
Nehemja saadetakse Jeruusalemma1Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,
2siis kuningas ütles mulle: "Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus." Siis ma kartsin üliväga
3ja ütlesin kuningale: "Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?"
4Siis küsis kuningas minult: "Mida sa nüüd soovid?" Aga mina palusin taeva Jumalat
5ja ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada!"
6Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: "Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?" Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.
7Ja ma ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,
8nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun." Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.9Siis ma tulin maavalitsejate juurde teisele poole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli koos minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.
10Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.
Nehemja oli südamemurega oma palve Iisraeli rahva ja Jeruusalemma olukorra pärast Jumalale teatavaks teinud. Nüüd oli tulnud hetk esitada oma palve kuningale. See nõudis suurt julgust, sest hoolimata Nehemja heast positsioonist ja kuninga soosingust, sõltus Nehemja saatus ja isegi elu vaid kuninga tujust.
Siiski näeme, et Nehemja ei kõhelnud, ehkki ta esitas oma palve austavalt, nii nagu oli kohustuslik pöörduda kuninga poole. Kuigi Nehemja palus palju, sai ta veel rohkem, otse kuninglikult. Kuninga lahkuses nägi Nehemja ……………… (s 8), mis oli tema peal. Kuidas vastab meie palvetele Jumal? Loe Ef 3:20.
Lugedes salmi 10, kohtume uute tegelastega, keda Jumal ei saanud kasutada Nehemja abistamiseks. Nad ei jäänud ka erapooletuks ega vaadanud Nehemja tegevust heatahtlikult pealt. Neid vihastas see, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.
Kahjuks leidub ikka neid, kes ise ei ole valmis ehitama, küll aga maha kiskuma seda, mida teised ennastsalgavalt teevad.
Hoidku Jumal meid selle eest, et me oma suhtumisega ei oleks takistuseks Jumala tööle ja neile, kes Jumala tahtel on head tegemas meilegi.
Selle kommentaari autor: Helvi Kruusmann