Mõnikord on elu nii kiire, et me unustame väikeseid asju märgata – asju, mida liiga tihti iseenesestmõistetavaks peame, kuid mis on samuti tähtsad. Luukas ei rõõmusta mitte ainult nelipüha sündmustest vaid ka algusaja kirikust. Luuka kirjeldus Apostlite tegudes on „vürtsitatud“ rõõmsate piltidega usklike ühisest elust ( vt ka 4: 32-35). Ta rõhutab, et varased kristlased ei olnud pärast isiklikku vaimulikku kogemust üksikindiviidid vaid kogukond, kelle usk vormiti koos (s42). Kogudus ei ole siin väike grupp, kust kõik mitte-pisavalt-vaimulikud jäetakse välja.
Veelgi enam, siin on inimesed, kes mõistavad, et kui sa ei armasta oma naabrit nagu iseennast, ei saa sa öelda, et armastad Jumalat. Sellisest perekonnast rõõmustab Jumal! Kui hea ja armas on see, kui inimesed ühtsuses koos elavad!