Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 2:37-41
Peetruse jutlus37Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mida me peame tegema, mehed-vennad?"
38Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.
39Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub."
40Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: "Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!"
41Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.
Neile , kes Peetruse sõnadega nõustusid, oli see päev ilmselt hirmutav ja samas imeline. Hirmutav oli mõista tõde sellest, et nad olid “ülekohtuste inimeste kätega” Jumala Püha “risti naelutades hukanud”(s23). Peetruse kuulajatele “lõikas see südamesse” ja nad anusid jüngritelt abi : “Mida me peame tegema?” (s37).
Kui imeline pidi ahastusest hoolimata olema see, kui Peetrus pakkus neile andeksandmise andi Jeesuse nimes. Tema kutse “pattu kahetseda” on tegelikult kutse muuta oma meeli (s38). Need, kes tulevad usule Kristuses, näevad maailma teistmoodi ja ka elavad tulemusena teistmoodi. Muudetud meel viib muudetud inimeseni.
“Vaata meest risti peal, kel minu patt on õlul, häbis kuulen ennast seal, hüüdmas pilkesõnu.”*
See laul meenutab meile, et me oleme sama süüdi, kui seal rahva hulgas seisjad. Pea seda meeles, loe uuesti läbi tänane lõik ja täna Jumalat tema imepärase armu eest.
* Lõik laulust “How deep the Father’s love for us”, Stuart Townend. Tõlk. M. Vahermägi. Kasutatud autori loal.
Selle kommentaari autor: Steve Moody