Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 11:19-30
Antiookiasse tekib kogudus19Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud viletsuses hajutatud, käisid mööda maad Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani, rääkides sõna ainuüksi juutidele.
20Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest.
21Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.
22Aga jutt nendest kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.
23Kui ta pärale jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma kindlameelselt Issanda omaks.
24Sest ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju rahvast lisati Issanda omade hulka.
25Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima,
26ja kui ta leidis tema, tõi ta tema Antiookiasse. Ning nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.27Noil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast Antiookiasse.
28Üks neist, Agabos nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas kogu riigis. Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse ajal.
29Aga iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi, nii kuidas kellegi käekäik lubas.
30Seda nad tegidki, läkitades annid Barnabase ja Sauluse kaudu vanematele.
Jumala eriala on muuta olukorrad, mis tunduvad hävitavat lootust, võimaluseks uuendada lootust ja edendada oma eesmärke. Hiina ja endise Nõukogude Liidu kogudused on selle tunnistuseks.
Mõtle nende usklike tunnete peale, kes on sunnitud põgenema oma kodudest ja mugavustest tagakiusu tõttu (s19). Kuid sama tagakius, mis tõi esile sellise murrnagu võimaldas samuti vahendid evangeeliumi levimiseks teisteni, sealhulgas paganateni: praegused ebamugavused võivad olla Jumala vahend teistele õnnistuse toomiseks.
Kas usklikud, kes jagasid Kreekas Antiookias kreeklastele evangeeiumi (s20), olid teadlikud muutusest, mida Jumal oli Peetruse ja ta kolleegide juures tegemas? Seda me ei tea. Misiganes oli ta motivatsioon, Luukas tutvustab Antiookia usklike evangeelset tegevust oma jutustuses just sellel hetkel, et rõhutada : kui nad hakkavad jõudma üle Judaismi piiride, “oli Jumala käsi nende peal” (s21). Ta õnnistab seda ettevõtmist. Juhtidele Jeruusalemmas kinnitabseda Barnabas, kes näeb mõjuvat tõestust, et juhtuv on Jumala töö. Tõestuse olemusest ei ole kirjutatud, kuid võime tema veenmisest oletada, et juhtide lojaalsus Jeesusele oli suur tegur. Nimi “kristlane” teeb selle väga selgeks: need inimesed on avalikult teatud kui Kristusele kuuluvad. Järgnes veel kinnitav tõestus vaimu helduse näol, mida need “kristlased” rakendasid juutidest Jeesusesse uskujate suhtes, kes olid puuduses (s29). Armastus Jumala ja teiste vastu saab alati olema Jeesuse jüngrite tunnus. Lisaks tuvastab Barnabas Pauluse annid ja loob võimaluse nende kasutamiseks. Tema läbinägelikkus aitab teed sillutada ülejäänud apostlite tegude looks.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate