Loe läbi alltoodud kirjakoht: Laul 119:161-168
Jumala sõna ülistus161Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
162Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
See pole siiski nii. Taavet on kokku puutunud elava Jumalaga ja see on muutnud ta elu. Nüüd võib ta öelda: Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu (Ps 23). Jumal on talle juba ette tunda andnud seda, mida me tunneme nüüd, Kristuse ajal: Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse. siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks (JR 31:31-34).
Jumala sõna, selle tõotused, õpetused ja sündmused kokku väljendavad tema tahet. See käsuõpetus ei ole enam kivilaudadel, vaid kirjutatud südameisse. Patt on andeks antud, ülekohus kinni kaetud, südamesse tulnud uus Jumala lapse elu. Just selle pärast võib Taavet sellest rõõmutseda, tundes prohvetlikult ette seda, mida meie tunneme nüüd Kristuses! Nii võime õppida ja omaks võtta Taaveti kogemusi, sest Taaveti Jumal on ka meie Jumal, Taaveti päästja on ka meie päästja. Kui suur on tõesti Jumala sõna, et selle väärtus püsib aastatuhandeid!