Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 17:1-18
Nägemus hoorast ja metsalisest1Üks seitsmest inglist, neist, kellel oli seitse kaussi, tuli ning rääkis minuga ja ütles: "Tule, ma näitan sulle selle suure hoora karistamist, kes istub suurte vete ääres,
2kellega on hooranud ilmamaa kuningad ning kelle hooruse veinist on joobnud need, kes elavad ilmamaal!"
3Ja ta viis mu vaimus kõrbe.Ja ma nägin naist istuvat erepunase metsalise seljas, kes oli täis jumalateotuse nimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.
4Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ta käes oli kuldkarikas täis jäledusi ja oma hooruse saasta
5ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema!
6Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes.7Ingel ütles mulle: "Mispärast sa imestad? Mina ütlen sulle saladuse naise ja metsalise kohta, kes teda kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.
8Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse. Ja need, kes elavad ilmamaal, kelle nimesid ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud eluraamatusse, imestavad, kui näevad metsalist, kes oli ja keda ei ole enam ning kes tuleb jälle.
9Siin olgu mõistust, millel on tarkust: need seitse pead on seitse mäge, mille peal istub naine. Ja on seitse kuningat:
10viis on langenud, üks on praegu, teine ei ole veel tulnud, ning kui ta tuleb, siis ta peab jääma üürikeseks ajaks.
11Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, see on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.
12Kümme sarve, mida sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud kuningavõimu, kuid nad saavad koos metsalisega meelevalla üheks tunniks, et valitseda kuningatena.
13Nad on üht ja sama meelt, ning nad annavad oma väe ja meelevalla metsalise kätte.
14Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära - sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas - ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad."15Ja ta ütles mulle: "Veed, mida sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja paganad ja keeled.
16Kümme sarve, mida sa nägid, ning metsaline, need hakkavad vihkama hoora ja teevad ta puupaljaks ja võtavad alasti ja söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega.
17Sest Jumal on nende südamesse andnud teha tema nõu järgi ning olla sama meelt ning anda oma kuningavõim metsalise kätte, kuni Jumala sõnad on läinud täide.
18Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kellel on kuningavõim ilmamaa kuningate üle."
Kõikidest selle raamatu peatükkidest on see peatükk tõstatanud kõige rohkem lõpuaegade spekulatiivseid teooriaid. Mitmed neist on paeluvad. Siiski, kõik tunduvad kõrvale jätvat alguspunkti, millest peaksid lähtuma ilmutuse raamatu õppetunnid. Meie keskne tõlgenduse tööriist peaks olema teadmine, et see raamat kirjutati Domitianuse aegse tagakiusu ajal Väike-Aasias kannatava koguduse heaks. Sümbolitest ja piltidest saab kõige paremini aru, kui neid vaadata selles kontekstis.
Suur hoor on Baabülon; seitse mäge viitavad selgelt Roomale ja naine, keda sa nägid, on võimas linn, mis valitseb üle maailma kuningate (s18). Rooma on Johannese peaeesmärk ja ta lugejad teavad seda. Veed (s15) on maailma inimesed keda ta valitseb. Kuningad on osa sellest domineerivast poliitilisest võimust: Rooma impeeriumist. Kuningad on samuti iga ajastu poliitilise võimu sümbolid: antiiksed Lähis- Ida impeeriumid; laienev Kreeka, Prantsusmaa Napoleoniga eesotsas, Lääne koloniaalvõimud, Kolmas Riik (natsi-Saksamaa), Apartheidi võim. Kõikjal, kus riik nõuab kõigutamatut lojaalsust, peaaegu ülistust, on näha hoora ja metsalist. Seetõttu on kristlikul kogukonnal vaja olla valvel, sest suure ühtsuse nõude ajal (eriti rahvuslike äärmuste ajal) vaadatakse igat teisitimõtlemist kui mitteustavust ja tasustatakse tagakiusuga.
Ajutine võim on loomupäraselt mitte usaldusväärne. Ajapikku hävitab see iseenda (s 17) ja on pidevalt vähenemas (s10). Ainus tõeline ja kestev võim on Teenijal Kuningal, Tallel, kes võidab kõik vastased ning võimud; ja meie ajad on tema kätes! (Ps 31:15)
Selle kommentaari autor: Morris Stuart