Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 16:1-11
Nägemus seitsmest raevukausist ja seitsmest nuhtlusest1Ma kuulsin valju häält templist hüüdvat seitsmele inglile: "Minge ja valage Jumala raevu seitse kaussi välja ilmamaa peale!"
2Esimene läks ning valas oma kausi välja maa peale, ning kurje ja tigedaid paiseid lõi inimeste külge, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju.3Teine valas oma kausi välja merre, ning see sai otsekui surnu vereks ning iga elus hing meres suri.4Kolmas valas oma kausi välja jõgedesse ja veeallikaisse ning need muutusid vereks.
5Ja ma kuulsin vete inglit hüüdvat:
"Õige oled sina, kes oled ja kes olid ja kes tuled, sina Püha, et sa nõnda oled kohut mõistnud,
6sest nemad on valanud pühade ja prohvetite verd ning verd oled sina andnud neile juua. Nad on seda väärt."
7Ja ma kuulsin altarit ütlevat: "Jah, Issand Jumal, Kõigeväeline, tõelised ja õiged on sinu kohtumõistmised!" 8Neljas valas oma kausi välja päikese peale, ning temale anti kõrvetada inimesi tulega.
9Ja suur kuumus kõrvetas inimesi ning inimesed teotasid Jumala nime, kellel on meelevald nende nuhtluste üle, ega parandanud meelt, et teda ülistada.10Viies valas oma kausi välja metsalise trooni peale, ning tema kuningriik mattus pimedusse ning nad närisid oma keelt valu pärast
11ning teotasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pärast, ega parandanud meelt oma tegudest.
Tänane kirjakoht räägib Jumala vihast, mis võib olla väga kohutav. See külg Jumala iseloomus valmistab meile tihti peavalu, sest olema harjunud Jumala tegelikku loomust teistsuguseks pidama. Jumal on armastus. Kuid armastus kohtleb olendeid, kes on loodud Jumala näo järgi, austuse ja kaastundega. Jumala kohtumõistmine, mis väljendub selles kirjakohas, ei ole aga vaid sihitu jumalik kättemaks. See ei ole lahutatud põhjustest. Nagu ikka, on see seotud inimeste käitumisega. Kui kurjategijad jäetaks vabaks, siis tähendab, et Jumal andestab neile. Kui kurja lubatakse edeneda ilma kohtuta, siis Jumala tõeline loomus pannakse kahtluse alla.
See on armastusest, miks Jumal mõistab kohut metsalise ja tema kummardajate üle. Kirjeldatakse isegi kuriteo tagajärgi keskkonnale. Maa kannatab. Mered kannatavad. Jõed kannatavad. Altari ja ingli kinnitused on täiesti kohased. Ei ole muud võimalust, kui karistada neid, kes kohtlesid kaitsetuid ja õigeid nii kurjalt. Jumal on ohvrite poolel. Jumal ei avalda oma viha kergesti, Ta on täis lakkamatut armastust. Isegi kohtus tahab Jumal tuua esile südamemuutust ja annab juhiseid kurjategijatele. Inimesed vaevlesid agoonias ja needsid taeva Jumalat oma valu ja haavade pärast, kuid keeldusid kahetsemast seda, mida nad olid teinud (s 10-11).