Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 8:31-47
Jeesus ei ole sellest maailmast31Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid
32ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid."
33Nad vastasid talle: "Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?"
34Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.
35Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.
36Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.37Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.
38Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt."
39Nad kostsid: "Meie isa on Aabraham." Jeesus ütles neile: "Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.
40Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.
41Teie teete oma isa tegusid." Nad ütlesid talle: "Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal."
42Jeesus ütles neile: "Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.
43Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna.
44Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.
45Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind.
46Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?
47Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast."
Juudi traditsioon nende rahva kui Iisraeli – patriarhide järeltulijate – identiteedi tähtsusest satub Jeesuse lähema vaatluse alla siis, kui Ta kutsub rahvast üles nägema seda võimalusena käituda sarnaselt oma eelkäijatele. Jeesus pakub neile vabadust uskuda ja kasvada osaduses Jumalaga, kuid nemad jäävad selle asemel oma pärimuse juurde, kuulutades, et Aabrahami lastena ei ole neil vabastamist vaja (s. 33). Nad on uhked oma põlvnemise üle ja vähemalt vaimulikus mõttes naudivad nad mõningast religioosset vabadust isegi Rooma võimu alluvuses. Kuid see uhkus mineviku üle hoiab neid eemal vabadusest, mida Kristus pakub. Olles kahtlemata ärritunud sellest kui neid võrreldakse orjadega – põhjalik ja sallimatu solvang ennasttäis rahva suunal –, vihastavad nad veelgi enam, kui neid samastatakse patustega, keda ainult Jumala Poeg saab vabastada (s. 36). Ometi ei hoia Jeesus tagasi, näidates neile, et nende patt, uskmatus ja mõrvarlikud kavatsused Tema suhtes tõestavad, et nad on tegelikult patuse eelkäija järeltulijad (s. 41, 44).
Ignoreerides Jumala saadetud sõnumitoojat, eitas rahva omaenda pärandit ja jättis ukse lahti süüdistustele, et nad on “kurja lapsed”. Põlvnemise mõttes on need variserid, õpetajad ja Jeesuse võimalikud järgijad pigem kurja lapsed kui Aabrahami järeltulijad. Tõelised Aabrahami järeltulijad teeksid seda, mida Aabraham tegi – oli kuulekas Jumalale ja tervitas Jumala sõnumitoojaid (1 Ms 18:2). Kuid nad ei ole Jumala lapsed, nad kuulavad valet, nad tunnevad valesid ja nad räägivad vale keelt (s. 44) ning on seetõttu tõe suhtes pimedad. Nad on kaotanud kogu oskuse hinnata või kaaluda võimalust, et neil ei pruugi õigus olla.
Jumala lapsed kuulavad ja tervitavad Jeesust ning on avatud võimalusele, et tõde ei ole ilmtingimata seesama, mida nemad võivad mõelda või uskuda. Nad ei hoia kinni oma päritolust, pärimusest või traditsioonist, vaid sellest tõest, mis teeb nad vabaks (s. 32).
Selle kommentaari autor: Nick Harding