Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 9:24-34
Jeesus tervendab pimedalt sündinu24Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: "Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune."
25Seepeale vastas too: "Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen."
26Nüüd nad küsisid temalt: "Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?"
27Mees vastas neile: "Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?"
28Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: "Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid.
29Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea."
30Mees kostis neile: "See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad.
31Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb.
32Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad.
33Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi."
34Nad kostsid talle: "Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?" Ja nad heitsid ta kogudusest välja.
Järgmised ülestähendused avavad meile huvitava kontrasti. Vairserid õhutavad meest oma tervenemise eest “Jumalale au andma” ( s 24) , ometi pole nad ise kuigi huvitatud Jumala aust, pigem pressivad mehele peale, et too räägiks neile “tõtt” Jeesuse kohta viisil: – keegi keda tõesti Jumal on läkitanud ei hakka ju hingamispäeva reegleid rikkuma! Mida rohkem mehele peale pressitakse, seda enam aga hakkab temas ilmnema äratundmine Jeesuse tõelise olemuse suhtes. Ta on juba loobunud teda “selleks meheks” kutsumast ( s11) ja nimetab tead selleasemel nüüd “prohvetiks” (s 17). Nüüd rõhutab ta veelkord oma arusaamist toimunu kohta näidates üles valmidust saada Jeesuse järgijaks ( s 25, 27 ) – andes nii tegelikult Jumalale au!
Pane tähele variseride reaktsiooni mehe liginemisel Jeesusele – “Sina oled tema jünger!” – rõhuga ja end temast lahutades. Samal ajal kasvab variseride eneste kaugenemine Jeesuset – võrreldes “ hästitunnustatud”Moosesega, on Jeesus eikeegi. Ometi jätkab tervendatud mees oma vaimuliku kasvu demonstreerimist pannes variserid paika väitega Jeesuse tõelisest olemusest ( s 31, 33).
Variserid tõrjuvad tagasi mehe rünnaku, kuigi neil pole kuhugi peita end tervendatu poolt antava teoloogilise õppetunni eest, ning oma taganemises ja kaugenemises vaimulikust äratundmisest - võtavad veelkord kasutusele põlguse ja solvangud. Nii näeme siin mõlemat poolt kasvamas - üks usus ja teuine salgamises, kuigi variserid asja nii küll ei näe. Nende mure on käsuseaduse peente – teoreetiliste - nüansside rikkumise pärast, sel ajal kui tervendatu tõstab esile oma tervendamise reaalset kogemust. Ka meie peaksime olema ettevaatlikud tõstmaks kirjatähte Jumala seadusest kõrgemale Vaimust ja reaalsusest.
Selle kommentaari autor: Nick Harding