Meenub, kuidas seisin Austraalia rannikul absoluutselt lummatuna maastiku hämmastavatest panoraamidest. Mu silmad peatusid uhkel Ayers Rockil, imetlusväärsel Sydney Harbour Bridge’l, hingematvalt kaunitel liivarandadel ja parkidel. Küsisin tuntud fotograafilt küsimuse, mida arvatavasti on talt korduvalt küsitud: „Milles peitub sinu saladus?“ Ta vastas: „See on ootamises.“
Vaatasin, kuidas päike tõusis üle maalilise liivaranna ja hakkasin end fotograafina kujutlema. Jõudisn järeldusele, et ma ei suudaks nii kannatlikult oodata ja tüdineksin varsti. See pole ilmselt minu amet!
Raske on jääda rahulikuks, kui igat sorti rahutus väljaspoolt sisse murrab. Selles arvuti-kiirsõnumite ühiskonnas leiab järjest vähem oskust kannatlik olla, me pole enam võimelised lihtsalt rahulikult ootama (s 7,8). Kõik peab toimuma kohe ja kiiresti – see põhimõte kandub ka meie vaimuellu. Läheneme Jumalale mõnikord samamoodi, kui sõidaksime läbi kiirsöögikohast. Viskame sisse tellimuse, sõidame järgmise luugi juurde nii kiiresti kui võimalik, et saaksime sama hooga järgmisele tänavale keerata.
Jaakobus selgitab, et tähtis töö on alati väärt õige hetke ootamist, kannatlikkus võib mõnikord kaasa tuua ka mingil määral kannatusi (s 10, 11). Kindlaks jäämine nõuab püsivust ja jätkamist, kuigi edasiminek võib raske olla.