Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 22:1-22
Ahastushüüd ja tänulaul1Laulujuhatajale: viisil "Koiduaegne emahirv"; Taaveti laul.
2Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
7Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
8Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
9"Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel."
10Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
11Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
12Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
13Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
14Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
15Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
16Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
17Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu,
18ma võin lugeda kõiki oma luid. Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind.
19Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.
20Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
Evangeeliumite ülestähendustes Jeesuse surma kohta on viis tsitaati pslamist 22. Kõige enam on neist tuntud psalmi avasalm, mida Jeesus kasutas ristil: „Mu Jumal, mu Jumal, miks oled sa mind maha jätnud?“ Veel kahte muud psalmi tsiteerib/ kasutab Jeesus ristil olles. Kõik need kolm psalmi aga on „üksikisiku kaebalaulud“. Umbes üks kolmandik psalmidest ongi „kaebalaulud“ ning ülejäänud on „kiituslaulud“. JA kui psalmidest peegeldub Jeruusalemma Templi jumalateenistuse iseloom – siis tundub et see oli vägagi erinev kaasaegsest jumalateenistusest. Tolleagene jumalateenistus pakkus inimesele võimalust väljendada oma hämmingut, valu, isegi viha – kõige selle suhtes, mida Jumal lasi sündida neile ning maailmas. Väga sageli on psalmide keelekasutus karm ning elav – just nii nagu tänases psalmis.
See et Jeesus kasutas sarnaseid väljendeid ristil olles, avab ka meile võimaluse väljendada Jumala ees ausalt oma hülgamise tundeid ning meeleheidet. Samas toob see kaasa ohu et kristluse võidukale kogemusele antakse teine nägu– selline nagu paljud elu tegelikult kogevad. Ei Jeesuse ega Pauluse elu polnud vaid võidult võidule kõndimine. Ja väita, et kristlik usk lahendab kõik probleemid võib kaasa tuua pastoraalne katastroofi – sest inimesed kes peavad läbi minema kannatustest hakkavad end tundma luuseritena, või hakkavad Jumalat pidama ebaõnnestujaks – kelleksi keda pole tegelikult olemas.
Need aga, kes ka oma kaeblemises Jumala ees ausaks jäävad, nagu psalmist, murravad viimaks läbi rõõmu juurde mis tuleb Jumala ligiolu ja pääste teadmisest
Üks viis kuidas saame pakkuda avalikul jumalateenistustel inimestele „kaeblamise“ võimalust on kasutada regulaarselt psalme. Kas julgeksid teha sellist ettepnakut oma koguduses, kui te seda veel ei tee?