Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Korintlastele 12:1-13
Paulus kiitleb Jumala armust1Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tahan ma tulla nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde.
2Ma tean ühte inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest- kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, seda ma ei tea, Jumal teab - tõmmati kolmanda taevani.
3Ja ma tean, et sama inimest - kas ta oli ihus või ihust lahus, seda ma ei tea, Jumal teab -
4tõmmati paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida.
5Selle inimese üle ma kiitlen, iseenesest ei kiitle ma aga muu kui nõtruse üle.
6Jah, kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma loobun sellest, et mõni ei arvaks minust enamat, kui ta mind näeb olevat või mida ta minult kuuleb,
7ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.
8Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.
9Kuid tema ütles mulle: "Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks." Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.
10Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.Paulus on valmis tulema Korintosesse11Ma olen läinud rumalaks, teie olete mind selleks sundinud. Teil tulnuks mind soovitada, sest mul ei puudu midagi, mis on neil "võrratuil apostleil", ehk ma küll ei ole midagi.
12Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.
13Jah, mille muu poolest teie olete olnud teistest kogudustest alamad kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle andeks see süü!
Pauluse elus oli olnud auline kogemus- ta kõndis paradiisis ( s 4) nagu Jumala lähedane sõber. Meie ei oska isegi arvata mis tegelikult juhtus – ka Paulus ise ei tea täpselt ( s 2) – kuid see kinnitas talle taeva olemasolu ning julgustas edasi minema ka siis kui tema elu ning teenimine oli väga raske.
Pauluse elus oli ka suur vaev – „vai lihas“ mis Paulusele lakkamatult meenutas ta enese haavatavust ( s 7). Oli see inetu välimus või pidevad peavalud? Silmahaigus või mingi kindel kiusatus? Oli see tagakius või teiste vastuseis tema kuulutusele? Malaaria või midagi muud? See jääbki meile saladuseks. Aga mis on sinu „vai“?
Pauluse „vai“ oli andnud talle õppetunni armust, sellest ärateenimatust ja lõppematust soosingust, mis tuli Jumalalt. Ning see pani Paulust veel enam toetuma Kristuse väele ning selle tulemusel sündisid imelised teod – sellised, mis tegelikult vaia tõttu oleksid pidanud mitte juhtuma. Aga kuidas on sinuga?
„..et Kristuse vägi laskuks elama minu peale“ ( s 9). Selle lause otstõlge kõlaks: „ … et Kristuse vägi oleks telgina minu ümber“. Telk on see mis varjab meid teiste pilkude eest, see annab meile kindlust, kaitset ning on peidupaik. Kujutle, et sinu ümber on telk, mille sees oled täiesti varjatud. Ükskõik millised hädad sind ka ei kimbuta, palveta et Kristuse „telk“ võiks olla laotatud su elu üle. Kas pole kummaline mõtelda telgist kui su püsivast elupaigast?
Selle kommentaari autor: Terry Clutterham