Reede, 11. Juuli 2008
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 2:18-22
Paastumise küsimus18Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: "Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?"
19Ja Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.
20Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.21Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
22Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse."
Austan seda, kes on alandlik, kahetsev ja tunneb mu sõna ees aukartust (Js 66:2).
Meid pimestavad meie ideed pühadusest. Kuid tölnerid ja patused nägid midagi Jeesuses, mida me pole ilmselt tähele pannud. Ütlen seda sõbralikult, et Mel Gibson ei peaks Jeesusest uut filmi tegema. Jumal on palju avaram kui meie ees laiuv horisont. Ja tänu Jumalale selle eest.
Kujutluspilt veinist tähistab tavaliselt messiaanlikku kuningriiki (Am 9:13). Kuid see vein on üsna erinev ja nõuab uusi veinilähkreid. Jeesus tõi uutmoodi pühaduse, mis võib olla piisavalt muutlik, kuid kui me seda mõistame, siis täielikult vabastav.
Jeesus, kui meil ei õnnetustu näha inimesi sinu silmadega, vaid nad on meile kui möödajalutavad puud (Mk 8:24), anna meile siiski silmad, et näha inimesi kui neid, keda sina armastad ja keda meie vajame.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts