Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 2:23-28
Jeesus ja hingamispäev23Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
24Ja variserid ütlesid talle: "Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!"
25Ja tema ütles neile: "Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas?
26Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele?"
27Ja ta ütles neile: "Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks;
28nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand."
Mis inimesed need olid, kes veetsid oma päevi sabati rikkujate järele luurates? Need inimesed olid väga kindlad omaenese õigsuses ja pidasid oma tegevust äärmiselt oluliseks. Ja nii see sabitipolitsei siis kursubki Jeesust korrale.
Jeesus oleks võinud vastata: “Ma ei riku sabatit, vaid ainult teie piiratud ettekujutust sellest.” Kuid ta ei tee seda. Ilma sisemise üleolekuta räägib ta loo Taavetist.
Kord istus Kolmainsus vaikselt omaette ega tegelenud eriti millegagi. Siis ütles Isa: “Ma tean. Loogem mõned reeglid.” Ja nii sai tehtud. Äkki olid olemas reeglid, määratult suured ja laiad, keerlemas majesteetlikult kosmoses. Viis sekundit valitses nende ümber suur põnevus, kuid siis saabus jälle täielik vaikus. Vaim köhatas: “Midagi on puudu.” “Jah”, vastas Poeg, “mulle tundub ka.” “Käes”, hõiskas Isa, “tuleb luua mõned inimesed, kes hoolitsevad reeglite täitmise eest.” Nii tehtigi, nüüd olid ka inimsed, kes hoolitsesid reeglite täitmise eest.
Tundub naeruväärne? Jeesus ütleb siin variseridele: “Te olete ise need reeglid loonud.” Tõeline pühadus seisneb selles, et sabat on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Toora on muidugi suurepärane. Aga iidolite taga luuravad deemonid. Kas pole see traagiline? Inimesed, kes on liiga mures oma pühaduse pärast võivad muutuda deemonlikeks.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts