Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 24:22-27
Paulus maavalitseja Feeliksi ees22Feeliks aga, teades täpselt kõike usuteega seotut, lükkas nende kohtuasja edasi, öeldes: "Kui ülempealik Lüüsias tuleb, siis ma otsustan teie asja ära."
23Ta käskis pealikut hoida Paulust vangis, kuid kerge vahi all, nii et kedagi omastest ei takistataks teda teenimast.24Mõne päeva pärast saabus Feeliks koos oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja laskis saata mehed Pauluse järele ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.
25Aga kui Paulus kõneles õiglusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, lõi Feeliks kartma ja vastas: "Mine seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su jälle kutsuda."
26Pealegi ta lootis, et Paulus annab talle raha; seepärast laskiski ta teda üsna sageli enda juurde saata ja vestles temaga.27Ent kui kaks aastat sai täis, tuli Feeliksi järglaseks Porkius Festus. Feeliks aga, soovides olla juutidele meelepärane, jättis Pauluse ahelaisse.
Tervelt kaks aastat vangis! Ja kuigi Paulust koheldi hästi ning tema eest isegi hoolitseti ( s 23,27), siis asjaliku ja kärme lääne inimese reaktsioon oleks siiski: „ Milline kohutav ajaraiskamine!“ Huvitav, kas Pauluse mõtteisse neil aastail hiilis ka küsimus: Mida Jumal mõtles? Miks ta viivitas? Miks Rooma jõudmine nii pikaldaseks venis? Võib-olla tuli Pauluselegi pähe proovida protsessi kuidagi kiirendada? Arengumaades töötavad misjonärid on ka tuttavad ohtudega mis peitusid salmis 26 rakendatud taktikas. Väikese tähelepanuavalduse osav õigesse taskusse manööverdamine parajal ajal on just see mis meie „Aafrika misjonipojal“ aitab oma äravõetud juhiload „jumalariigi töö jätkamiseks“ kiiresti tagasi saada. Aga milline hind on sellisel liigutusel misjonipoja südametunnistusele, misjoni heale nimele ning usule Jumalasse, kes vastab palvetele ning kelle ajaplaan on alati täpne?
Ilmselt oli Paulus vägagi tuttav taoliste pressingutega, teadlik et teda kasutati etturina poliitilistes mängudes mida Feliks ja Festus juutidega mängisid otsustades tema saatuse üle. Ja võib-olla suudame me ette kujutada seda stressi mis pidi igal juhul tekkima püüdes kõiki neid intriige ära hoida ning enese puhtust alal hoida. Kusagil seal taustal tegutses ka Feeliksi kolmas naine, Drusilla, keda Paulus kaudselt tundis. Drusilla vaarisa oli see kes mõrvas kõik väikesed poisslapsed Betlemas; tema vanaonu oli maha raiunud Ristija Johannese pea, tema isa oli tagakiusanud varakristlikku kogudust, mõrvanud apostel Jaakobuse ning surnud ise Jumala kohtumõistmisena väga ebaharilikku surma ( 12: 1-2, 21-23). Feeliksi tutvumine Kristuse teega tundub alguses üsnagi siiras (s 22). Aga hoolimata kõikidest ootustest, rõhumisest ja pingetest, ka ähvardustest mis teda ümbritsesid jäi Paulus ustavalt selle juurde, mida Jumal oli teda läkitanud tegema. Ja see on parim eeskuju igale Jeesuse järgijale ka tänasel päeval.