Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 1:1-11
Tervitus1Paulus ja Timoteos, Kristuse Jeesuse sulased, - kõigile Filippis olevatele pühadele Kristuses Jeesuses ning ülevaatajaile ja abilistele:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!Apostli tänu ja eestpalve3Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan,
4alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet.
5Ma tänan Jumalat teie osaduse pärast evangeeliumiga esimesest päevast tänaseni
6ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.
7Nõnda ju ongi õige mul teist kõigist mõelda, sest teie olete minu südames. Kui ma siis olen ahelais või kui ma kostan evangeeliumi eest ja seda kinnitan, olete teie kõik kaasosalised mulle antud armus.
8Sest Jumal on mu tunnistaja, kuidas ma teid kõiki igatsen Kristuse Jeesuse südamlikkusega.9Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises
10olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani,
11täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks.
Filippi linn Põhja-Kreekas oli Makedoonia provintsi juhtivaid linnu ning asus väga tähtsa kaubatee ääres. Paulus külastas Filippit oma teise misjonireisi ajal umbes a 52, ja varsti rajatigi linna Euroopa esimene kogudus, kellele see kiri on adresseeritud.
Tänases sissejuhatuses sisalduvad tervitus, tänu ja eestpalve. Armu- ja rahutervitus läheb kõigile pühadele Kristuses. Paulus ei väida, et Filippi usklikud on patuta. Ta kasutab kreekakeelset sõna hagioi, mis tähendab eraldatud olema, seega Kristusele eraldatutele. Küsimus meile kõigile: kas mina olen eraldatud Kristusele? Vahel nimetatakse end kristlasteks, olles ühe jalaga kirikus ja teisega maailmas.
Tähelepanu väärib ka s 2 sõnade järjestus. Paulus seab esikohale armu, sest inimeses ei saa olla rahu enne, kui ta on saanud armu osaliseks.
Paulus oli Roomas ahelais, 800 miili kaugusel Filippist – kuid ei aastate möödumine ega kaugused suutnud jahutada Pauluse armastust Filippi koguduse vastu (s 3).
Salmid 3-11 räägivad kristlikust põlemisest, mis võiks süüdata meidki:
1) kaaskristlaste pärast palvetamine rõõmus, mitte kohustusena (s 4);
2) Jumala hea töö märkamine ja äratundmine, et valmistada neid Kristusega kohtumiseks (s 6);
3) Kaaskristlaste nägemine kaastöölistena:
- armus (s 7),
- rõõmusõnumi levitamisel ja selle eest kannatamisel (s 5),
- ühenduses Kristusega ja üksteisega (s 8).
Paulus palvetab sellise põlemise jätkumist - et meis alati kasvaks Kristuse armastus, et taotleksime elus peamist ega tegeleks kõrvaliste asjadega (s 9, 10). Ta igatseb, et kõik kristlased omaksid elus Kristuse õiguse vilja.
Selle kommentaari autor: APÜ