Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 1:12-26
Pauluse igatsusest saada Kristuse juurde12Vennad, ma tahan, et te teaksite: see, mis minuga on toimunud, on evangeeliumile tulnud pigem kasuks,
13nii et kogu kohtukojale ja kõigile muudele on saanud avalikuks, et ma olen vangis Kristuse pärast.
14Enamik vendi Issandas on söandanud mu vangipõlve tõttu hakata veel suurema julgusega ja kartmatumalt rääkima Jumala sõna.
15Mõned küll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, mõned aga ka heast tahtest.
16Ühed teevad seda armastusest, teades, et ma viibin siin evangeeliumi eest kostmiseks,
17teised kuulutavad aga Kristust kiusu pärast, mitte puhta meelega, arvates võivat suurendada mu vangipõlve viletsust.
18Aga mis sellest! Kui Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu tagamõttega, olgu tõemeeli, siis selle üle ma rõõmustan. Kuid tahan ka edaspidi rõõmustada,
19sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu
20minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et - nagu alati, nii ka nüüd - Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi.21Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!
22Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida.
23Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem,
24ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.
25Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks,
26et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu selle tõttu, et ma tulen tagasi teie juurde.
Roomas olles valvas nii ööl kui päeval Paulust sõdur, kellega teda ühendas kett, mille üks ots oli kinnitatud valvuri randme külge ja teine ots Pauluse randme külge. Kahe aasta jooksul valvasid Paulust paljud erinevad sõdurid. Milline võimalus Paulusele! Kindlasti sugenes valvurite ja Pauluse vahel vestlus, mille käigus sai ta kuulutada rõõmusõnumit Rooma armee parimale rügemendile. Samas oli tal võimalus jagada julgustust Filippi ja teistelegi kogudustele (s 14).
Paulus jagas evangeeliumi kuulutajad kahte gruppi:
1. need, kelle südames põles Püha Vaimu tuli, kes kuulutasid evangeeliumi selleks, et rõõmusõnum leviks;
2. need, kes tegid seda autori sõnul “kiusu pärast”. Olles Paulusele kadedad, püüdsid nad kuulutamisega talle kahju teha.
Paulus lõpetab hüüdega: ”Aga mis sellest!” Teda ei häiri see, tema vangipõlve viletsust püütakse suurendada. Talle on tähtis, et kõik inimesed saaksid kuulda Jumala rõõmusõnumit. Mil viisil see toimub, pole oluline.
Paulusel on vangistuses ka kaks kindlat toetust:
1. Sõprade palved. Erinevates kirjades palub ta korduvalt koguduste ja sõprade eestpalveid (1Tm 2:25; 2Kr 1:11). Miks? Sest ta teadis, et ei tema ega ka teised suuda midagi ilma Jumala abita.
2. Paulus teadis, et Püha Vaimu kohalolu aitab tal erinevate olukordadega toime tulla. See on Jeesuse tõotuse täitumine (Mt 28:20).
Paulus polnud kindel, kas teda ootab märtrisurm, kuid oli kindel ühes – ta tahtis, et Kristus võiks saada tema läbi austatud igal viisil. Salmis 20 kasutatud sõna “ootus” on tõlge kreekakeelsest unikaalsest sõnast, mis piltlikult tähendab ‘sirutama kaela, et heita pilk tulevikku’. Pauluse mureks polnud tema saatus, vaid see, millise tunnistuse ta jätab oma Issandale. Seepärast oleks ta tahtnud piiluda tulevikku, et ennast Kristuse tahte kohaselt tulevaseks ette valmistada. Ta teadis, et kui ta sureb märtrisurma, saab Kristus selle läbi austatud, aga ka, et Filippi kogudus vajas teda elavana. Neis erinevais olukordades aitas tal kindlaks jääda teadmine oma elu eesmärgist: Kristuse austamine kõiges.
Oskad sa leida Jumala tahte ka oma kannatustes ja vaadata enese ümber otsekui Pauluse silmadega? Tihti ei suuda me seda, kuid Jumal ootab, et me astuksime välja oma enesekesksest maailmast ja järgiksime Teda - ennast ohverdades.
Selle kommentaari autor: APÜ