Keegi on kirjeldanud alandlikkust (s 2) kui pinnast, milles kõik muud head omadused kasvavad. See on hädavajalik hoiak, kui soovime elada koos armastuses. Vaim on andnud ühtsuse, tulles meie sisse elama, aga me peame pingutama, et seda hoida (s 3). Peame käima koos vajajatega selle "teise miili", suhtuma sõbralikult teiste puudustesse ja ebaõnnestumistesse, olema tähelepanelikud erinevuste suhtes ning kärmed appi tõttama.
Salmis 4 pole algses kreeka keeles ühtki tegusõna. Paulus heidab meie poole sõnu – üks ihu! Pane tähele, kuidas seitset asja peetakse üheks. Paulus soovib, et me ei kahtleks kiriku ühtsuses, mis põhineb Jumala ühtsusel. Uue kiriku rajamine on võimatu.
Koguduse ülesehitamine on oleneb osaliselt meist kõigist (s 7, 16). Ülestõusnud Kristusel on palju erinevaid ande anda oma rahvale, mis on kõik vajalikud ülesande lõpuleviimiseks. Osad inimesed on juhid - apostlid, prohvetid, evangelistid, pastorid ja õpetajad. Nemad varustavad teisi (s 11, 12). Nad on nagu kõõlused, mis hoiavad keha koos (s 16). Tuleb paluda Jumalat, et meie seast tõuseks üles rohkem juhte, kes ei peaks mitte niivõrd ise särama, kui olema pühendunud uute juhtide kasvatamisele. Ta peaks meenutama pigem jalgpallimeeskonna treenerit kui autojuhti.
Koguduse viimne eesmärk on „kasvada Kristuses“. Teiste sõnadega – ta peaks arendama iseloomutugevust ja eesmärgikindlust, et valeõpetuste või võimujanu tõttu teelt kõrvale ei astuks (s 14) ning seega ilmutama sellele imelisele maailmale kogu Kristuse elutäiust. Mida see võiks sinu kontekstis tähendada?