Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 15:1-21
Moosese võidulaul1Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda:
"Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre.
2Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
3Issand on sõjamees, Issand on ta nimi.
4Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres.
5Vetevood katsid nad, nad vajusid kivina sügavusse.
6Issand, su parem käsi näitas oma jõudu; Issand, su parem käsi purustas vaenlase.
7Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena.
8Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames.
9Vaenlane mõtles: "Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad."
10Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette.
11Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?
12Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad.
13Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde.
14Rahvad kuulsid ja värisesid, ahastus haaras Vilistimaa elanikke.
15Siis Edomi pealikud ehmusid, Moabi vürste valdas värin, kõik Kaanani elanikud vabisesid.
16Heitumus ja hirm tabas neid, nad tummusid kivina su võimsa käsivarre pärast, kui su rahvas, Issand, läks läbi, kui läks läbi see rahvas, kelle sina oled loonud.
17Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks, pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed.
18Issand on kuningas ikka ja igavesti!" 19Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
20siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.
See on võidu ja kiituselaul, mis voolab inimeste suust, kes on äsja pääsenud surmast, ja mille refrääni laulis ka apostel Paulus sajandeid hiljem. Juubeldus murrab esile nagu võimas voog, üheainsa teema erinevais variatsioonides. Siin ei ole ruumi millegi muu pärast kiituse toomisele, kui vaid Jumala helde armastuse pärast Iisraeli vastu. Äsjapäästetud inimestel on veel vähe uskugi, tegudest rääkimata – millele keegi võiks vaadata või loota. Alles peale seda pääsemist näeme Pühakirja esimest korda ütlevat, et rahvas uskus Issandasse (14:13).
Hoolimata Iisraeli võidust Egiptuse üle sõjalises mõttes, ei kohta me selles tekstis ühtegi vihjet ennasttäis võidutsemise suunas. Kogu laulu tonaalsuse annavad kätte juba selle avasõnad: „„Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge….“ Sõnad nagu „Issand, Jumal, tema, sina, sinu“ vibreerivad läbi laulu ning ei jäta mingit kahtlust kes see võidukas kangelane on. See on Tema parem käsi ja mitte Moosese oma, mis on toiminud. Nii egiptlaste traagiline hukkumine, kui ka Moosese roll – pannakse kõrvale, sel ajal kui Issanda väe suurust intensiivselt esile tõstetakse.
Tänane laul ei jutusta lihtsalt sellest mis sündis. See on ka laulu tulevikust, mis algab sõnadega „Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu…“ Ometi Heebrea ja inglise keele struktuur ei ole sarnased. See mis siin on tõlgitud „laulsid“ omab Heebrea keeles tegevust mis haarab ajaliselt nii oleviku kui ka tuleviku. Päästmine mida äsja kogeti ei ole täielik, lõplik; laul ei ole veel valmis – mitte veel. Nüüd tuleb vaadata Ilmutuse raamatu 15:3 toimuva poole!*
*“Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!“
Selle kommentaari autor: Jo Bailey Wells